pühapäev, 24. september 2017    

AVALEHT
TEATED
KIRIK JA KOGUDUS
VAIMULIK
JUTLUSED JA TEKSTID
JUHATUS JA NÕUKOGU
TÖÖTAJAD
TOIMKONNAD
JUMALATEENISTUS
LEERIKOOL
KIRIKLIKUD TALITUSED
   Ristimine
   Konfirmatsioon
   Laulatus
   Matus
   Piht
   Õnnistamised
MUUSIKAELU
LAPSED JA PERED
NOORED
DIAKOONIA
ANNETUSED
GALERII
AJA LEHT
TÄNAME

SISERING

RISTIMINE

Ristimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel: Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. (Matteuse 28: 18-20) Ristimise kaudu kingib Jumal inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Ristitav ühendatakse Kristusega, kes on ristilöödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse vastu kristliku Kiriku osadusse.

Inimene võtab ristimises sisalduva pääste vastu usus. Ristimine kohustab inimest terve elu kasvama Kristuses, elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse last kristlikus usus kasvatada.

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.

  • Täiskasvanu ristimine.

Täisealise inimese ristimine on ühendatud konfirmatsiooni ehk kinnitamisega (ladinakeelne sõna confirmare tähendab kinnitamist), mida nimetatakse ka leeriõnnistamiseks. Ristimisele eelneb leeriõpetus, kas leerikoolis osaledes või individuaalprogrammi järgi õppides (loe: Leerikool »).

  • Lapse ristimine.

Lapse ristimise eelduseks on, et vähemalt üks tema vanematest (või hooldajatest) peab olema Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku täisõiguslik, s.t ristitud ja konfirmeeritud liige. Lapse ristimine rajaneb tema vanemate soovile, otsusele ja usule, mis tähendabki seda, et vanemad peavad olema ise selle kiriku – Jumala perekonna – liikmed, kus nad tahavad pakkuda vaimset kodu oma lapsele.

On loomulik, et kristlased ristivad oma lapse nii ruttu kui võimalik, soovitavalt esimestel elukuudel. Ei maksa karta, et lapse ristimine piirab tema hilisemat valikuvabadust – täiskasvanuks saades otsustab ta nagunii iseseisvalt, kas ta tahab tulla leerikooli ja saada kiriku täisõiguslikuks liikmeks. Samas ei ole õige jätta last ilma ristimistalitusel pakutavast Jumala armust ja lunastusest, mis annab tema kasvamisele ja arengule viljaka vaimse pinnase.

Lapsele valitakse ristivanemad ehk vaderid (vähemalt kaks, soovitavalt kolm) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liikmete täisõiguslike (ristitud ja leeritatud) liikmete hulgast. Ristivanemaks võib olla ka mõne teise kiriku (nt roomakatoliku, õigeusu, metodisti vm) liige, eeldusel, et selles kirikus tunnistatakse lasteristimist.
Ristivanemate ülesandeks on oma ristilapse eest palvetada, olla toeks tema vanematele lapse kristlikul kasvatamisel ja aidata tal jõuda konfirmatsioonini, kus ta iseseisvalt kristlikku usku tunnistab.
Kui lapse ristivanemaks soovitakse tuttavat või perekonnasõpra, kes ei ole ristitud või konfirmeeritud, siis peaks viimane kõigepealt läbima ristimiseelse õpetuse (leerikoolis või individuaalprogrammi alusel) ning saama seejärel ise ristitud ja konfirmeeritud.
Ühel inimesel võib olla mitu ristilast.

Ristimine toimub kas pühapäevasel missal või eraldi talitusena.

Ristimistalituse ülesehitus:

  • laul
    piiblilugemised
    küsimused ristitavale või tema vanematele ja ristivanematele
    ristimärgi tegemine ristitava otsaette ja rinnale
    veepühitsuspalve
    usutunnistus
    ristimine
    ristimisküünla (kaelaristi) üleandmine
    palve ja Meie Isa palve
    õnnistamine
    laul

  •  

Ristimistalituse aja, koha ja täpse ülesehituse osas lepitakse kokku vaimulikuga. Teata soovist ristida oma laps (lapsed) koguduse õpetajale!




| üles |

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346