kolmapäev, 24. aprill 2019    

AVALEHT
TEATED
KIRIK JA KOGUDUS
VAIMULIK
JUTLUSED JA TEKSTID
JUHATUS JA NÕUKOGU
TÖÖTAJAD
TOIMKONNAD
JUMALATEENISTUS
LEERIKOOL
KIRIKLIKUD TALITUSED
MUUSIKAELU
LAPSED JA PERED
NOORED
DIAKOONIA
ANNETUSED
GALERII
AJA LEHT
TÄNAME

SISERING

JUTLUSED JA TEKSTID

Õpetaja Marko juhtkiri "Aja Lehes": KOGUDUSE RESSURSS ON SUHTED

Paar nädalat tagasi linastus kinodes Tanel Toomi monumentaalne mängufilm „Tõde ja õigus“, mis oma vaadatavuselt on ületanud kõiki teisi viimasel ajal valminud kodumaiseid filme, kogunud arvukalt vastukajasid ja arvutusi ning ühel või teisel viisil puudutanud, kõnetanud ja mõtlema pannud paljusid Eesti inimesi.
Re˛issöör Tanel Toom ise on öelnud: „Mind puudutas selles loos mõte, kui lihtne on mingi eesmärgi poole rühkides muutuda pimedaks. Kui lihtne on sihi suunas liikudes libastuda ning unustada, kaotada ja põletada oluline enda ümber. Mind köitis see tragöödia, kuidas Andres selle tõttu, milline ta ise on, oma lähedased kaotab. Mis on lõpuks tähtsam, kas see, kui palju põldu sul on, kas sul on naabrist rohkem õigust, või see, et sa oma perekonda hoiad?“
Ristiusu olemuse võib kokku võtta tugevate, tähendusrikaste, turvaliste ja armastavate suhete võrgustikku: need on suhted Jumalaga ja suhted kaasinimestega – perekonnas, sõpruskonnas, töökollektiivis, kogukonnas ja koguduses.
Ka koguduse peamine ressurss ei ole mitte hooned, rahalised vahendid, programmid-projektid, liikmete või annetajate arv, talituste ja kontsertide hulk, vaid suhted. Suhete kaudu levib ja edeneb Jumala Kuningriik. Sellepärast on Saatana esmane rünnak Jumala koguduse vastu suunatud just suhete hävitamisele. Millest märkame koguduse allakäiku? Sellest, et osa koguduseliikmeid jätab hooletusse oma jumalasuhte, ja need, kes pühapäeval kirikusse tulevad, vaatavad üksteise suunas kõõrdi või väldivad silmsidet hoopiski. Millest tunneme ära terve ja elusa koguduse? Sellest, kui koguduse liikmed igatsevad käia oma igapäevases elus koos Jeesusega, ning ehedatest, turvalistest ja hoolivatest suhetest nii omavahel kui väljaspool kogudust.
Lõpetasin Jaani koguduse 2018. aasta aruande Eesti õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse sõnadele osundades: Kirik on eelkõige need inimesed, kes kirikusse kogunevad. Kiriku moodustavad tema liikmed ühises osaduses. Kui kutsuda pelgalt kokku mõned kirikuliikmed, ilma et nende vahel oleks inimlikku sidet, siis ei moodustu kirik, vaid üksnes rühm inimesi, kes väldivad üksteist ning on üksteise suhtes võõrad. Kui me ei kutsu üksteist nimepidi, kui me ei jaga vastastikku oma muresid pärast liturgiat, siis jääme üksteise suhtes võõraks.“

“Kokkuvõtteks, ainus küsimus, mis meis kerkib, on see: kuidas teha nii, et inimesed elaksid Jeesuses Kristuses? Seda on meil lihtsam teha, kuna meie kogudused on väikesed ning seetõttu on nad rohkem varmad kandma endas seda elavat leeki, hoopis erinevalt olukorrast, kui kirikus käivad rahvamassid. Nagu ütleb tabavalt Liibanoni mäe metropoliit emeeritus Georgi Khodr: “Mitte rahvarohkuses ei peitu kogukonna elu… Üksnes väikese rühma liikmed mõistavad enam kui teised, et palve juurdub vennalikus kohtumises ja et igavene elu algab kohast, kus elavad armastuse mõistmine ning kogetud ligimesearmastus.”

Soovin Sulle, hea kogudusekaaslane ja lehelugeja, tähendusrikast ja vaimset viljakat paastuaega ning taevalikku rõõmu Kristuse ülestõusmisest! Soovin Sulle oskust tänada ja hoolitseda meie kõige kallima vara – suhete eest Jumala ja kaasinimestega. See on taevane aare, mida koi ei söö ja mida rooste ei riku. (Matteuse 6:20)

Marko Tiitus
Koguduse õpetaja


Ta on Jumala Poeg! Kristuse ristimispüha

Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida.
Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida - ja sina tuled minu juurde!”
Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele.
Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”

Matteuse 3:13-17

Kallid sõbrad, Jeesuse ristimine tähistas Tema avaliku tegevuse algust. Sestpeale hakkas Jeesus avalikult kuulutama Jumala Kuningriigi saabumist ja meeleparandust, kõnelema selle Kuningriigi olemusest, tõbiseid terveks tegema ja kurje vaime välja ajama, Ta kogus enese ümber jüngrite ehk õpilaste ringi ning liikus nendega külast külla ja linnast linna esmalt Galileas ning siis lõuna pool Juudamaal.

Nõnda märgib ristimine sündmusena pöördepunkti Jeesuse elus ja see sündmus ilmutas vahetul ja otsesel viisil nii Jeesuse enda kui tunnistajate jaoks Tema olemust ja missiooni. Kui Jeesus oli ristitud, siis laskus Püha Vaim tuvina Tema peale ja hääl taevast ütles: “See on minu armas poeg, kellest mul on hea meel.”

Täna, Jeesuse ristimispühal, mõelgem meiegi mitte ainult sellele kaugele sündmusele Jordani jões, vaid sellele, kes on Jeesus – kes Ta on maailma jaoks, kes Ta on oma Kirikule ja kes on Jeesus minu jaoks isiklikult, millise koha ja tähenduse annan ma Talle oma elus.

Jeesuse isik on kristlikus kuulutuses ja usus kesksel kohal. Oma uusaastapostituses Facebookis (aga uusaasta on kirikukalendris Jeesuse nimepäev) tõdes Peapiiskop Urmas Viilma: “Olen pannud tähele, kui kaua võtab inimestel aega saada avalikult oma usu tunnistajateks nõnda, et julgetakse välja ütelda Jumala nimi, veel harvemini tunnistada selgelt ja üheselt usku Jeesusesse. Mõni kirikuga seotud inimene võib pidada ära pika kõne ja rääkida õigeid ja ilusaid asju, kuid sa ei kuule kordagi tema suust mainitavat Jumala nime.”

Jah, kristliku usu, elu ja Kiriku kuulutuse teenimise keskmes ja fookuses on jumalinimene Jeesus Kristus, mitte kristlikud väärtused, traditsioonid, kirikuhooned, isegi mitte Piibel või sakramendid, õpetus või pärimus Kristusest, vaid Tema ise, Jumala Pojana, Kolmainsuse teise isikuna, inimesekssaanud, risti löödud, üles tõusnud ja igavesti elava Issanda ja Vailtsejana, kes on tõotanud olla igapäev meie juures ajastu otsani.

Pühakiri ja kristlikud usutunnistused tunnistavad, et Jeesus on Jumala Poeg – mitte lihtsalt eriliste või erakordsete võimetega inimene, õpetaja, eeskuju, tervendaja, imetegija, Jumala sõnumitooja, saadik või prohvet, vaid Jumala Poeg. Nikaia usutunnistuses ütleme Tema kohta, et Ta on Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud, olemuselt ühtne Isaga. Oluline on siin eristada, et kui Pühakiri kõneleb meist inimestest kui Jumala lastest, siis peetakse silmas meie jumalikku päritolu või seda, et oleme Jumala loodud, Jeesuse kohta aga usume ja tunnistame, et Ta on olemuselt ühtne Isaga, Ta on ise Jumal, Temas tuli ajatu, lõputu, igavene Jumal ise nähtava ja kogetavana meie keskele, sündides inimeseks.

Maailmas on väga palju religioone, vaimseid õpetusi ja praktikaid. Neis kõigis on ühine püüe aidata inimesel suhestuda teispoolsusega, vaimse maailmaga, nimetatagu seda teispoolset siis Jumalaks, kosmiliseks energiaks või saatuseks. On erinevaid vise, kuidas läbi õpetuse või taipamise, ennastsalgava armastuse või teeniva eluviisi, usuliste rituaalide, palvete või vaimsete praktikate võiks inimene vaimse maailmaga, Jumalaga, teispoolsusega kontakti saavuda, Tema soosingut pälvida, kosmilist energiat või informatsiooni enda kasuks n-ö tööle panna. Ristiusu ainukordsus seisneb aga tõdemuses, et Jumal ise otsib inimest, otsib Temaga püsivat ja armastavat suhet ning selles otsingus on Tema saanud inimeseks, tulnud “alla”, saanud inimeseks, jaganud meie inimlikku olukorda ja saatust kuni surmani välja. Ning seetõttu ei pea me otsima Jumalat kusagilt kõrgelt ja kaugelt vaid võime võtta Ta vastu inimeseks saanud Jeesuses.

Küsime siis, mida tähendab Jeesuse Kristuse tunnistamine Jumala Pojaks maailma ja kogu inimkonna jaoks. Õigeusu piiskopi ja teoloogi Kallistos Ware sõnadega: “Kui Jumal saab inimeseks, tähendab see olemuslikult uue järgu algust inimese ajaloos, mitte lihtsalt tagasipöördumist möödunu juurde. Kristuse lihasse saamine tõstab inimese uuele tasemele, viimane seisund on kõrgem kui esimene. Ainult Jeesus Kristuses on ilmutatud meie inimloomuse täielikud võimalused, kuni Tema sündimiseni on meie isiksuse tõeline tähendus veel meie eest varjatud. Kristuse sündimine on “kogu inimsoo sünnipäev”, ütleb püha Basilius.

Seega, kui mõnikord peetakse kristlust maailma eitavaks või põlgavaks liikumiseks, siis ei saa miski olla tõest kaugemal. Johannese evangeeliumi 3.peatükis 16.salmis, mida mõnikord nimetatakse ka väikeseks evangeeliumiks, on öeldud: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. (Jh 3:16-17) Kuulutades ja tunnistades Jeesust Kristust Jumala Pojana, kuulutame me evangeeliumi – rõõmusõnumit, lootuse ja pääste sõnumit kogu inimkonnale, veel enam – kogu Jumala loodule.

Teiseks, Jeesus Kristus, Jumala Poeg on oma Kiriku Issand, Nagu öeldakse Uues Testamendis kirjas Koloslastele: Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos Temas ja Ta on oma ihu, koguduse pea (Kl 1:17-18) Kogudust nimetatakse mitmel pool Uues Testamendis Kristuse ihuks ja Tema on selle koguduse pea – aju või kesknärvisüsteem, mis tagab erinevate organite ja liikmete koostöö ning organismi toimimise tervikuna. Kirik ei ole Kristuse oma mitte selles mõttes, et ta oma toimimises võtab aluseks Kristuse antud korraldused, juhtnöörid ja õpetused, vaid et ülestõusnud Kristus on reaalselt ja kogetavalt oma Kirikus kohal, Püha Vaimu kaudu, Sõnas ja sakramentides, palvetes ja lauludes, koguduseliikmete vastastikuses armastuses ja teenimises. Kristus toimib meis ja meie kaudu. Ja kirikusse tuleme me mitte eeskätt jutlust või muusikat kuulama, üksteisega kohtuma või erinevaid üleandeid täitma, vaid selleks et olla osa taevasse ülendatud Jumala Poja, Jeesuse Kristuse maapealse ihu, Tema koguduse vereringest, energiaväljast, võrgustikust.

Viimaks, Jeesus Kristus, Jumala armas Poeg, on Issand igaühe jaoks meist isiklikult. Ta ei ole lihtsalt mingi abstraktne vägi, energia, idee, vaid meie vanem vend ja meie elu juht ning valitseja ühtlasi, keegi kes meid tunneb paremini kui meie ise, kes on meie kõrval iga päev, iga hetk, igas olukorras, keegi, kes võib juhtida meie samme ja meie elulaeva siis, kui meie väljavaated ja otsustusvõime on piiratud, keegi, kes meid armastab lõpmata palju, piiritult ja otsatult.

Ei ole midagi tähtsamat ja samas ilusamat ristiinimese (ristitud inimese) elus kui õppida käima oma eluteed koos Jeesuse Kristuse, Jumala Pojaga, kelles Jumala arm ja tõde on saanud nähtavaks ja kes Vaimus on meie ligi, veel enam – meie sees ikka ja alati. Õppida Teda usaldama ja armastama, Tema juhtimist ära tundma ja sellele järgnema, Talle kuuletuma ja alistuma, et Tema vägi saaks meie nõtruses täie võimuse. Ning kogeda siis, et mitte üksnes kiriklikus liturgias ja sakramentides, Pühakirjas ja lauludes, vaid meie kõige argisemateski toimingutes on Jeesus Kristus meie juht, jõud ja abimees, meie lootus ja rõõm, meie valgus ja meie pääste. Tema armastus kannab meid läbi maise elu ja kingib meile kord jäädava eluaseme taevas.

 

 



Marko Tiitus
Koguduse õpetaja

Viljandi Jaani kirik 13.01.2019


| üles |

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346