Ajastu, milles me elame, on muutlik, ettearvamatu ja vastuoluline. Möödunud ja ülemöödunud aastal tähistasime kristlaste vanimaid ja tähtsamaid pühi – Suurt Reedet ja ülestõusmispühi olukorras, kus avalike jumalateenistuste pidamine oli keelatud. Nüüd võime taas vabalt kirikutesse koguneda, maskikandmise ja COVID-passi ettenäitamise kohustust enam pole, liikumispiirangud ja hirm koroonaviiruse ees on olulisel määral taandunud.

Rõõmu sellest kõigest varjutab aga juba teist kuud kestev sõda Ukrainas, millel ei näi lõppu tulevat. Tsiviilelanike vastu suunatud tapatalgud ja ebainimlikult jõhker genotsiid siinsamas meie vahetus läheduses on ületanud ka kõige kurjakuulutavamad ennustused. Kas ja millal võib see kõik meieni jõuda? Millised saab olema poliitiline ja majanduslik olukord peale Ukraina sõda? Neile küsimustele pole kellelgi vastuseid. Tajume, et maailma sündmuste käik ja meie endi elusaatus ei allu meie kontrollile.

Kristlastena tõstame selles kaoses oma silmad kõrgemale, Jumala poole. Vana Testamendi Iiob ütles raskustesse ja kannatustesse sattudes oma naisele: "Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?” (Iiob 2:10) Tõepoolest, ei ole meie valida, millistel aegadel ja millistes oludes me elame. Kuid meie suhtumine sellesse ellu on olulisel määral meie valiku küsimus.

2021. aasta alguses igavikuteele saadetud Halliste koguduse liige, 97-aastaseks elanud inglise keele õpetaja ja tõlkija Helja-Amanda Kukk, kes töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Reaalkoolis, kirjutas luuletusi ning oli ERSP asutajaliige, ütles kord juba kõrges eas olles oma elumasenduses viibivale õetütrele: „Kui elu on antud, siis tuleb elada.“ Tõepoolest, Jumal on andnud elu meile elamiseks – mitte ajastu ja olude arvustamiseks, mitte selle kahetsemiseks, mis oleks võinud olla, mitte sellest unistamiseks, mis võiks kunagi olla, vaid elamiseks.

Seetõttu on kristlus midagi väga praktilist – julgustus ja kutse elada, olla Jeesuse jünger, järgida Teda nii rõõmus kui mures, nii headel kui kurjadel päevadel, kasutada meie peale ohtralt valatud Püha Vaimu andi selleks, et maailmas oleks vaatamata kõrgetele elektriarvetele, koroonaviirusesse nakatunute numbritele ja Venemaa ebainimliku genotsiidi ohvritele Ukrainas veidigi rohkem lootust, elujulgust, hoolivust ja armastust. Ning olla valmis siit lahkuma, siis kui Jumal meid kutsub, jäädavasse osadusse Temaga lõppematus valguses.

Suur Reede ja ülestõusmispühad kõnelevad sellest, et Jumal muutis ja muudab kõige halvema mõeldava olukorra kõige paremaks – ta loob vihkamises armastuse, pimeduses valguse, surmas elu. Koos Temaga on meil lootust ka lootusetutes olukordades ja see võib anda meile julgust ja jõudu jaatada oma elu just siin ja praegu, sest see on elu Jumalas.

Õnnistatud Vaikset Nädalat ja ülestõusmispühade rõõmuaega

 

Marko Tiitus

Koguduse õpetaja