MISSA (armulauaga jumalateenistus)
Igal pühapäeval kell 11

Kristlased kogunevad igal pühapäeval, Kristuse ülestõusmise päeval, jumalateenistusele. Missa (armulauaga jumalateenistus) on koguduse elu süda. Siit ammutab kristlane usku, lootust ja armastust ning jõudu oma teekäimisele.

Enne oma kannatust seadis Jeesus jüngritele armulaua ja andis neile ülesande ning volituse: “Tehke seda minu mälestuseks!” Seda ülesannet täidab Kirik jumalateenistusel armulauda pühitsedes, jagades Kristuse ihu ja verd. Armulauas liidetakse meid Kristuse ihuga - Kirikuga. See põhineb Jeesuse sõnadel: “Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.” (Johannese 6:56). Kristus mitte ainult ei lunastanud meid patust, vaid võttis meid osadusse endaga. Ta tegi meid Jumala lasteks ja omavahel vendadeks-õdedeks.

Armulauaga jumalateenistust nimetatakse missaks. See sõna on kasutusel nii katoliiklastel, luterlastel kui ka anglikaanidel. Õigeusklikud nimetavad armulauajumalateenistust liturgiaks. Nimi “missa” tuleb jumalateenistuse ladinakeelsetest lõpusõnadest: “Ite, missa est!” (sõnasõnalt: minge, on lähetatud!) ja tähendab lähetamist, ka valguse ja soojuse kiirgamist, orjusest vabastamist. Jumal kogub missal oma rahva, vabastab patuorjusest, ja saadab hinge valguskiire, toidab oma Sõna ja sakramendiga ning saadab siis uuesti maailma keskele täitma oma teenimisülesannet.

Inimene teenib Jumalat teda armastades ja austades, aga ka kaasinimesi armastades ja üksteist teenides. Missal teenib kogudus Jumalat Talle tänu ja ülistust tuues, samuti kiriku ja kogu maailma eest palvetades. Laiemas tähenduses on kogu meie elu Jumala teenimine ehk jumalateenistus. Paulus ütleb selle kohta kirjas roomlastele: “Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.” (Roomlastele 12:1)

Missa kord

Alates ülestõusmispühadest 2006 on meie kirikus kasutusel uuendatud missa kord, mille aluseks on EELK piiskoplikus nõukogus 2008. aastal heaks kiidetud Jumalateenistuste käsiraamat. Jumalateenistuse korra uuendamise eesmärgiks on kiriku vaimse elu uuenemine, jumalateenistuse sisuline selgus ja koguduseliikmete aktiivne osalemine liturgias.

Jumalateenistuses on pühapäevast pühapäeva muutumatud osad ja kirikuaasta järgi vahelduvad tekstid. Igal missal palvetab kogudus koos "Kyrie"t (Issand, halasta), ülistab Kolmainujumalat "Gloria"ga (Au olgu Jumalale), loeb usutunnistust ("Credo"t), ühineb armulauas tänuks "Sanctus"es (Püha), austab Kristuse ristiohvrit "Agnus Dei"ga (Kristus, Jumala Tall) ja võtab vastu Issanda õnnistuse. Palved, piiblilugemised ja koraalid (koguduselaulud) on valitud vastavalt pühapäeva või kirikupüha teemale.

Jumalateenistust juhib liturg (preester või diakon), tema lähimateks abilisteks on organist, kirikuteenija ja koor. Siiski ei ole missa vaimulike ja kirikumuusikute etendus, mida publik kuulab ja pealt vaatab, vaid koguduse ühine teenistus. Koguduseliikmed teenivad jumalateenistusel kaasa piiblitekste lugedes, korjandust läbi viies ja mõnikord ka eestpalveid lugedes.

Iga koguduseliige osaleb jumalateenistuses aktiivselt ühislaule ja liturgias kogudusele mõeldud osi kaasa lauldes ning patutunnistust, usutunnistust ja Meie Isa palvet lugedes ning armulauda vastu võttes. Iga kirikuline saab osaleda rahusoovis ja korjanduses. Seda tehes tunneme endid ühise perena, kust keegi ei jää väljapoole. Siiski on jumalateenistuses osalemine igaühe jaoks vabatahtlik – keegi ei pea tundma, et ta on sunnitud midagi ütlema või tegema.

Armulauale (Pühale Õhtusöömaajale) on oodatud kõik luterliku kiriku ristitud ja konfirmeeritud (leeritatud) liikmed. Kui Sa oled mõne teise kiriku liige, kuid soovid tulla armulauale, siis pea nõu koguduse õpetajaga. Armulauast osasaamise sagedus ei ole piiratud. Jeesus õhutas meid seda tegema sagedasti.

Lapsed on kirikus teretulnud. Jeesus julgustab: “Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Markuse 10:14). 2005. aasta advendist alates jagatakse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus armulauda ka ristitud lastele. Laps tuleb armulauale koos vanema või hooldajaga, selle eelduseks on teadlikkus Issanda söömaaja tähendusest. Enne, kui lased oma lapsel vastu võtta armulauda, on soovitav pidada nõu koguduse õpetajaga. Ristimata lapsi, aga samuti ristitud lapsi, kes ei ole veel armulaua tähendusest teadlikud, võib ikkagi armulauale kaasa võtta – neid vaimulik õnnistab.

Kuidas jumalateenistusel käituda? Palun lülita jumalateenistusele tulles välja oma mobiiltelefon. Pildistamiseks või filmimiseks küsi luba koguduse õpetajalt. Oluline on arvestada, et palvetamise ja armulaua vastuvõtmise ajal ei pildistata ega filmita kedagi. Need on sügavalt inimese isiklikud hetked ja neisse ei ole sünnis kaameraga sekkuda. Vahetult enne ja pärast jumalateenistust ning selle ajal ei ole sobilik kirikus vestelda.

Kirikusse tulles ulatab kirikuteenija sulle Kiriku Laulu- ja Palveraamatu, mille vahel on eraldi vihikuna jumalateenistuse kord. Lauluraamatu vahel on ka missa infoleht jumalateenistuse teema, piiblitekstide, laulude, muusika, eestpalvete jm oluliste teadetega. Kirikust minnakse välja oreli lõpumängu järel. Kui möödapääsmatul põhjusel on vaja lahkuda enne jumalateenistuse lõppu, võib seda teha koguduselaulu ajal. Palve või õnnistamise ajal ei sobi kirikust väljuda. Kiriku peaukse juures on võimalik süüdata palve- ja mälestusküünlaid.

Kui Sa soovid jumalateenistusel mälestada oma omakseid või paluda koguduse eestpalvet mõne Sinu jaoks olulise probleemi või inimese pärast, siis pöördu koguduse õpetaja poole. Õpetaja on kättesaadav pihiks ja hingehoidlikuks vestluseks tund aega enne ja vahetult pärast missat. Õpetaja juurde pihile või oma hingemuredest rääkima on parem minna juba nädala sees, kas pihiajal või eraldi kokkulepitud ajal. Pärast jumalateenistust on kiriku keldrisaalis kirikukohv, kuhu on oodatud nii koguduseliikmed kui külalised.

Loodame, et Sa tunned end meie kirikus koduselt ning lahkud siit hingelt puhtama, rõõmsama ja lootusrikkamana.

Tere tulemast kirikusse!

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346