neljapäev, 13. august 2020    

AVALEHT
TEATED
KIRIK JA KOGUDUS
VAIMULIK
JUTLUSED JA TEKSTID
JUHATUS JA NÕUKOGU
TÖÖTAJAD
TOIMKONNAD
JUMALATEENISTUS
LEERIKOOL
KIRIKLIKUD TALITUSED
MUUSIKAELU
LAPSED JA PERED
NOORED
DIAKOONIA
ANNETUSED
GALERII
AJA LEHT
TÄNAME

SISERING

JUTLUSED JA TEKSTID

Õpetaja Marko juhtkiri "Aja Lehes": KOGUDUSE RESSURSS ON SUHTED

Paar nädalat tagasi linastus kinodes Tanel Toomi monumentaalne mängufilm „Tõde ja õigus“, mis oma vaadatavuselt on ületanud kõiki teisi viimasel ajal valminud kodumaiseid filme, kogunud arvukalt vastukajasid ja arvutusi ning ühel või teisel viisil puudutanud, kõnetanud ja mõtlema pannud paljusid Eesti inimesi.
Re˛issöör Tanel Toom ise on öelnud: „Mind puudutas selles loos mõte, kui lihtne on mingi eesmärgi poole rühkides muutuda pimedaks. Kui lihtne on sihi suunas liikudes libastuda ning unustada, kaotada ja põletada oluline enda ümber. Mind köitis see tragöödia, kuidas Andres selle tõttu, milline ta ise on, oma lähedased kaotab. Mis on lõpuks tähtsam, kas see, kui palju põldu sul on, kas sul on naabrist rohkem õigust, või see, et sa oma perekonda hoiad?“
Ristiusu olemuse võib kokku võtta tugevate, tähendusrikaste, turvaliste ja armastavate suhete võrgustikku: need on suhted Jumalaga ja suhted kaasinimestega – perekonnas, sõpruskonnas, töökollektiivis, kogukonnas ja koguduses.
Ka koguduse peamine ressurss ei ole mitte hooned, rahalised vahendid, programmid-projektid, liikmete või annetajate arv, talituste ja kontsertide hulk, vaid suhted. Suhete kaudu levib ja edeneb Jumala Kuningriik. Sellepärast on Saatana esmane rünnak Jumala koguduse vastu suunatud just suhete hävitamisele. Millest märkame koguduse allakäiku? Sellest, et osa koguduseliikmeid jätab hooletusse oma jumalasuhte, ja need, kes pühapäeval kirikusse tulevad, vaatavad üksteise suunas kõõrdi või väldivad silmsidet hoopiski. Millest tunneme ära terve ja elusa koguduse? Sellest, kui koguduse liikmed igatsevad käia oma igapäevases elus koos Jeesusega, ning ehedatest, turvalistest ja hoolivatest suhetest nii omavahel kui väljaspool kogudust.
Lõpetasin Jaani koguduse 2018. aasta aruande Eesti õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse sõnadele osundades: Kirik on eelkõige need inimesed, kes kirikusse kogunevad. Kiriku moodustavad tema liikmed ühises osaduses. Kui kutsuda pelgalt kokku mõned kirikuliikmed, ilma et nende vahel oleks inimlikku sidet, siis ei moodustu kirik, vaid üksnes rühm inimesi, kes väldivad üksteist ning on üksteise suhtes võõrad. Kui me ei kutsu üksteist nimepidi, kui me ei jaga vastastikku oma muresid pärast liturgiat, siis jääme üksteise suhtes võõraks.“

“Kokkuvõtteks, ainus küsimus, mis meis kerkib, on see: kuidas teha nii, et inimesed elaksid Jeesuses Kristuses? Seda on meil lihtsam teha, kuna meie kogudused on väikesed ning seetõttu on nad rohkem varmad kandma endas seda elavat leeki, hoopis erinevalt olukorrast, kui kirikus käivad rahvamassid. Nagu ütleb tabavalt Liibanoni mäe metropoliit emeeritus Georgi Khodr: “Mitte rahvarohkuses ei peitu kogukonna elu… Üksnes väikese rühma liikmed mõistavad enam kui teised, et palve juurdub vennalikus kohtumises ja et igavene elu algab kohast, kus elavad armastuse mõistmine ning kogetud ligimesearmastus.”

Soovin Sulle, hea kogudusekaaslane ja lehelugeja, tähendusrikast ja vaimset viljakat paastuaega ning taevalikku rõõmu Kristuse ülestõusmisest! Soovin Sulle oskust tänada ja hoolitseda meie kõige kallima vara – suhete eest Jumala ja kaasinimestega. See on taevane aare, mida koi ei söö ja mida rooste ei riku. (Matteuse 6:20)

Marko Tiitus
Koguduse õpetaja


KES ON MEIE EESKUJUD?

Kes on meie eeskujud?

Eeskujude tähtsust meie elus on raske üle hinnata – inimene omandab kõige olulisemad eluks vajalikud oskused matkimise teel. Just niiviisi, teisi vaadeldes ja järele aimates õpime kahel jalal kõndima, rääkima, iseseisvalt sööma ja puhtust hoidma. Kuid ka kõige olulisemad isiksuslikud käitumismustrid ja väärtushinnangud võtame me suures osas vaikimisi üle keskkonnast, kus me viibime – oma perekonnast, sõpruskonnast ja töökollektiivist. Mida küpsemaks me saame, seda suurem on meie endi teadlik roll eeskujude valikul, kuid inimesed, kelle järgi me joondume ja kelle arvamus meile korda läheb, jäävad olulisteks mõjutajateks meie eluteel.

Jõulude sõnum on, et igavene Jumal on sisenenud aegruumi ja saanud inimeseks. Jeesuse sünnile, elule, õpetusele, kannatusele, surmale ja ülestõusmisele vaadates on nähtamatu ja teispoolne Jumal saanud meie jaoks nähtavaks ja ligiolevaks: Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud. (Jh 1:18)

Miks Jumal tuli inimesena meie keskele? Kristlik teoloogia ja usutunnistus pakuvad siin erinevaid vastuseid: Kristus tuli, et näidata meile teed Isa juurde, vabastada oma surma läbi meid patust (seisund või olek, mis eraldab meid Jumalast ja kaasinimestest ja millest kasvavad välja üksikud patuteod), kaotada oma ülestõusmise läbi surma needus ja kinkida meile igavene elu.

Samas on Jumala inimesekssaamise puhul oluline ka selle sündmuse pedagoogiline või kommunikatiivne aspekt. Jumal ei ilmutanud oma tahet ja armastust meile mitte teoorias või õpetuses, moraalinormide või elujuhiste kogumis, vaid ajaloolises ja maises isikus – Jeesuses, Inimese Pojas, kelle kogu elu sünnist kuni surmani peegeldas meile jumalikku olemust kogu selle täiuses ja kirkuses.

Palestiina tolmustel teedel rännates, Jumala Kuningriiki kuulutades, näljaseid toites ja tõbiseid ravides oli Jeesus eeskujuks oma jüngritele ja on seda olnud kõigile kristlastele tänase päevani. Igal pühapäeval loeme kirikutes evangeeliumi, kus kõlavad Tema sõnad ja teod. Neid lugusid kuuldes, südames kandes ja omaenda ellu rakendades võime õppida ja harjutada seda, kuidas olla kristlane, Jumala laps ja Tema Kuningriigi kodanik.

See Kuningriik on levinud kaks tuhat aastat inimeselt inimesele läbi elavate ja inspireerivate eeskujude. Apostel Paulus õhutab Korintose linna kristlasi: Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse! (1Kr 11:1) Küllap saame igaüks tänuga mõelda nendele inimestele, kelle eeskuju kristlastena on olnud meie jaoks nakkav, sütitav ja innustav, kelle läheduses oleme kogenud Jumala ligiolu ja andestavat armu, lootust ja julgustust ning tundnud, et meiegi tahame käia sedasama teed ja olla osalised selles Vaimus, mis teeb rõõmsaks ja vabaks isegi kannatuste ja mure keskel.

Kui me tuleme kogudusse, siis evangeeliumi kuulutuse, piibelliku õpetuse, pühadest sakramentidest, ristimisest ja armulauast osasaamise ja koguduse ühiste palvete kõrval on meie vaimulikuks kasvamiseks ja teekäimiseks ülioluline, et leiaksime siit inimesi, kes oma elava eeskujuga tunnistavad Kristusest ja Tema järgimise võimalikkusest. Need inimesed võivad olla ekslikud ja mõnikord komistadagi, aga nad on otsekui peeglikillud, millest särab vastu päike.

Andku Jumal meile armu, et leiaksime neid usu, lootuse ja armastuse eeskujusid oma lähikonnast ja kogudusest ja võiksime ka ise olla eeskujuks neile, kes tahavad koos meiega ja meie järel kõndida seda kitsast rada, mis viib igavesse ellu.

 

Marko Tiitus

koguduse õpetaja









| üles |

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346