kolmapäev, 14. aprill 2021    

AVALEHT
TEATED
KIRIK JA KOGUDUS
VAIMULIK
JUTLUSED JA TEKSTID
JUHATUS JA NÕUKOGU
TÖÖTAJAD
TOIMKONNAD
JUMALATEENISTUS
LEERIKOOL
KIRIKLIKUD TALITUSED
MUUSIKAELU
LAPSED JA PERED
NOORED
DIAKOONIA
ANNETUSED
GALERII
AJA LEHT
TÄNAME

SISERING

JUTLUSED JA TEKSTID


Kuningate Kuninga tempel. Palmipuudepüha

Ja ta ütles neile: „Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!” Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale!”, siis nende meel läks pahaseks Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.

Matteuse 21:12-17

 

Mu sõbrad! Evangeeliumi lõik, mida me äsja kuulsime, järgneb vahetult sellele loole, mille järgi palmipuudepüha on saanud oma nime. Tulles koos oma jüngritega paasapühadeks Jeruusalemma, laseb Jeesus tuua enesele emaeesli ja sälu ning ratsutab eesli seljas Jeruusalemma Kuldväravast sisse. Palverändurid laotavad Teda tervitades tee peale rõivaid ja palmioksi ning laulavad psalme, kus tervitatakse Jeesust kui kuninglikust Taaveti soost põlvnevat valitsejat või Messiat:

Hoosanna Taaveti Pojale!

Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

Hoosanna kõrgustes!

Sellel sündmusel ja eriti kõlanud tervitusel oli niihästi usuline kui poliitiline alltekst – rahvahulkadel, kes sellisel viisil Jeesust tervitas, ei pidanud jääma kahtlust, et Jumala salvitud Messias on ise oma rahva juurde tulnud ning siseneb Jeruusalemma, pühasse linna ja Siioni mäele.

Ning siit jätkub või õigupoolest algab meie tänane lugemine – Jeesus tuleb pühakotta – mitte lihtsalt ükskõik millisesse pühakotta, vaid Jeruusalemma templisse, mis oli Iisraeli rahva jaoks Jumala enese aujärg, nende rahvusliku ja usulise enesetunnetuse keskpunkt, üks seitsmest maailmaaimest antiikajal. Et Messias tuleb esmalt Jeruusalemma templisse, pidi olema ja oligi ettearvatav, kuid et Ta käitub seal sellisel viisil – ajab välja ohvriloomade müüjad ja lükkab kummuli rahavahetajate lauad – on kõike muud kui ootuspärane. Kui püüda seda sündmust tõlkida meie rahva kultuurimälu konteksti, siis on isegi raske öelda, milline ehitis või paik oleks meie jaoks sama, mis juutidele oli tempel: võib-olla kutsuks sarnase hämmingu meis esile Jeesus, kes tuleks Riigikogu istungitesaali ja lükkaks ümber lauad ja kõnepuldi, või Jeesus, kes tuleks Lauluväljakule, kustutaks tornis põleva laulupeotule ja ajaks peadirigendi puldist minema.

Küllap on sellel evangeeliumitekstil ja sündmusel, mida ta kirjeldab, erinevaid tähendusi ja mõistmistasandeid. Me võime siit näha, et Jeesust ei saa muuta kodustatud ja parketikõlblikuks vapiloomaks, kellega ehtida inimlikke tavasid, pärimust ja institutsioone, vaid kes sageli esitab üsnagi keevalise ja terava väljakutse nendele tavadele, praktikatele ja ideoloogiatele, mille üle me oleme sama uhked ja mida me peame sama enesestmõistetavateks nagu juudid toona Jeruusalemma templit ja selles toimuvat ohvriteenistust.

Võime mõtiskella ja küsida – kui Jeesus tuleks täna meie peatselt viie ja poole sajandi vanusesse kirikusse, mida ja keda Ta siin märkaks, kuidas reageeriks, millele osutaks, mida vastustaks. Vaevalt, et Ta hakkaks ümber ajama meie väikest akvaariumi või riiulit vaimuliku kirjandusega, kuid võib-olla on meiegi koguduse tavade, hoiakute, harjumuste seas, meie uskumise, palvetamise ja teenimise viiside seas midagi, mis vajaks puhastamist, värskendamist, sootuks kõrvale heitmist, et Jumala Vaimule ruumi teha ning et Jumala koda võiks tõepoolest olla palvekoda.

Kui Uues Testamendis kõneldakse aga templist, siis ei peeta silmas sugugi alati ja ennekõike Jeruusalemma templit või mõnd muud inimkätega tehtud pühamut. Apostel Paulus kirjutab oma 1. kirjas korintlastele 3. peatükis – ja me võime meenutada, kui piduliku ja suurejoonelise koorilaulu on kirjutanud neile sõnadele Eesti helilooja Rudolf Tobias: Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim? Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub ka tema, sest Jumala tempel on püha, ja see olete teie. (1Kr 3:16-17)

Palun Sul, hea kaasteeline, mõelda korraks iseendale, sellele elule, mida sa elad päevast päeva, neile mõtteile, mida sa mõtled, neile tundeile, mida sa tunned, neile eesmärkidele, mille poole sa pürgid, neile võitudele ja saavutustele, mille üle sa uhke oled, ja neile äpardustele, mida sa tahaksid peita võõraste pilkude eest ja omaendagi mälust. Kujutle seda elu koos kõigega, mis selle juurde kuulub, pühakojana, templina, mille uksed avanevad just praegu, et sisse lasta Kuningate Kuningat? Milline võiks Sinu elu paista Tema armu ja tõe kirkuses? Milliseks võiks see elu muutuda, kui Tema ise, täis armu ja tõtt, jääks sinusse ja sina Temasse igaks hetkeks ja igavesti?

C. S. Lewis kirjutab oma raamatus „Lihtsalt kristlus“: „Kujutlege, et olete elav maja. Jumal tuleb ja hakkab teid ümber ehitama. Algul te võib-olla mõtlete, mida Ta teeb. Ta parandab ära veevärgi, augud katuses jne. Te teadsite, et need tööd oli vaja ära teha, ja sellepärast pole te üllatunud. Aga nüüd hakkab Ta siin-seal kopsima nii, et see teeb valu ja näib mõttetu. Mida Ta küll plaanitseb? Selgub, et Ta ehitab hoopis teistsugust maja kui see, mida teie mõtlesite: kisub maha vaheseina, ehitab juurde uue korruse, püstitab torne, sillutab hoovi. Te mõtlesite, et teid tehakse kenaks väikeseks onniks. Aga Tema on hakanud ehitama paleed. Ta ise kavatseb sellesse elama asuda.“

Mu sõbrad! Ma ei tea, kuidas on lugu teiega, aga minul on küll mõnikord raske uskuda, et ma olen Jumala jaoks nii tähtis ja hinnaline, et Ta tuleb koos oma Pojaga ja teeb eluaseme minu juurde. Küsimus ei ole siin mingis madalas enesehinnangus või alaväärsustundes – muidugi võin ma olla enesekindel kaasinimeste ees, tunda rõõmu ja uhkust mõne oma saavutuse või oskuse üle, aga mida maksab see Tema ees, kelle sõrmed mängivad valgusaastate ja galaktikatega, kes on tõepoolest kõige oleva allikas ja mõte, esimene ja viimne ja Elav? Miks peaksin mina, tolmukübeke Tema loodud universumis, kelle elu on vaid silmapilk, tühisuste tühisus või aurude aur, nagu ütleb Koguja, Temale korda minema?

Ometi just selles on kristluse tuum ja evangeelium. Jeesus Kristus ei tule mitte lihtsalt Kuningana, vaid ta tuleb sinu ja minu Kuninga ja elu Valitsejana, Ta ei jäta meid meie endi hooleks, Tema eesmärk on palju enamat, kui teha meid kenaks väikeseks onniks – Ta on hakanud ehitama paleed, kus Ta ise tahab elada aegade otsani.

Hoosianna kõrges! Kiidetud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges! See tervitushüüd evangeeliumist, mida me kuuleme kaks korda aastas, I advendipühapäeval ja palmipuudepühal, kõlab tegelikult igal armulauaga jumalateenistusel, vahetult enne armulaua pühitsuspalvet. Nende sõnadega tervitab kogudus Kristust, taeva ja maa Kuningat, kes tuleb oma koguduse keskele pühimas armulauas, tuleb tükikeses leivas ja piisas veinis, tuleb meile nii lähedale kui võimalik, tuleb tõepoolest sõna otseses mõttes meie sisse, et teha meis enesele eluase, et jääda meie juurde ajastu otsani.

Ning imede ime ja rõõmude rõõm, Ta tuleb mitte lihtsalt külla meile, vaid tuleb, et meid puhastada ja pühitseda, teha meist midagi lõpmata suurt, ilusat ja olulist, midagi, mida me praegu veel lõpuni mõista ega lootagi ei julge. Iga kokkupuude Kristusega Tema sõnas ja armulauas muudab meid, teeb meid teiseks, viib meis edasi Tema loomist, lunastust ja pühitsust, kui Teda usus ja usalduses vastu võtame.

Täna siin Jaani kirikus oleme vaid mõned valitud, kes võime Issandat pühas armulauas vastu võtta. Ometi on siin need koguduseliikmed, kes eneses selle igatsuse Issandaga üheksaamise vastu on ära tundnud ja selleks täna siia tulnud. Nii võime me ka täna, algaval Vaiksel Nädalal, kuigi meie maal on piirangud liikumiseks, avalikeks kogunemisteks ja avalikeks jumalateenistusteks, anda igaüks oma koguduse vaimulikele teada oma igatsusest ja tulla eraviisiliselt armulauast osa saama, Kristusega kohtuma, Teda enesesse lubama, et Ta teeks meist enesele eluaseme ja pühitseks meid enesele templiks.

Tänu Talle selle eest ikka ja igavesti!

 



Marko Tiitus
Koguduse õpetaja

Viljandi Jaani kirik 28.03.2021


| üles |

 

 

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346