teisipäev, 27. september 2022    

AVALEHT
TEATED
KIRIK JA KOGUDUS
VAIMULIK
JUTLUSED JA TEKSTID
JUHATUS JA NÕUKOGU
TÖÖTAJAD
TOIMKONNAD
JUMALATEENISTUS
LEERIKOOL
KIRIKLIKUD TALITUSED
MUUSIKAELU
LAPSED JA PERED
NOORED
DIAKOONIA
ANNETUSED
GALERII
AJA LEHT
TÄNAME

SISERING

JUTLUSED JA TEKSTID


Püsi Jeesuses ja Sa oled võitmatu! 11. pühapäev pärast nelipüha

Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis. Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt. Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees. Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!

Ilmutuse 3:1-6

 

Head sõbrad! Ma tunnistan, et minu jaoks on paras väljakutse täna siin kantslis seista ja Jumala Sõna kuulutada. Peamine põhjus ei ole mitte see, et mul pidi töökava kohaselt olema vaba nädalavahetus ja tänasel missal teenimine oli kavandatud õpetaja Allan Kähriku ülesandeks. Ei, küllap me peame olema paindlikud oma plaanides ja ma olen rõõmuga jumalateenistust pidamas. Kuid keeruliseks teeb minu jaoks tänase päeva sõnumi edastamise see, et paljudel meist on meeles ja südames eilne taasiseseisvuspäev, millele vahetult järgneb kirikukalendris Iisraeli pühapäev või soosinguaegade pühapäev, mil tuletatakse meelde Jumala valitud rahva, Iisraeli tõrksust ja kangekaelsust, mis viis hävinguni, ja hoiatatakse meid, et meie käsi ei pruugi käia paremini, kui me meelt ei paranda.

Niisiis on tänane jutlus otsekui loovimine karide vahel, mis ähvaradavad mõlemalt küljelt. Üks oht on enesekindlus ja optimism – olgugi, et Ukrainas toimuv verine vallutussõda, meile praegu otsest sõjalist ohtu Venemaa poolt ei ole, meid kaitseb NATO ja selle 5. artikkel, me oleme Jumala abiga palju keerulisematest olukordadest läbi tulnud, Tema on meie rahvast kaitsnud, õnnistanud ja hoidnud ning meile ei saa midagi halba juhtuda. Küll tahaks, et see võiks nõnda olla, küll oleme palvetanud ja aina palvetame, et Jumal võtaks meid ja meie rahvast niisuguste õuduste eest hoida – aga kui me pisutki järgi mõtleme, siis kas meil on õigust nõnda mõelda ja eeldada? Mille poolest me paremad oleme ukrainlastest? See oleks samasugune naiivsus nagu sellel, kes arvab, et teised inimesed võivad haigestuda vähki või saada infarkti, ainult tema mitte.

Ja teine oht või kari, mis meid, eeskätt mind ennast tänasel pühapäeval varitseb, on hakata manitsema ja hurjutama: vaadake, teie pattude ja kurjuse pärast on Jumal lasknud meid sellisesse olukorda sattuda. Iseenesest annavad tänased piiblitekstid niisuguseks hurjutamiseks hea võimaluse ja küllap kutse meeleparandusele on kristlaste jaoks alati kohane. Ainult et siin võib juhtuda samamoodi, nagu kooliõpetajal, kes tuleb klassi ette ja hakkab manitsema puudumise pärast – vaadake, kui te koolis ei käi, siis ei saa te ainet selgeks ja võite saada mitterahuldava hinde. Õige, aga see on öeldud valedele inimestele – nendele, kes on korralikult kohal. Puudujad, kellele see manitsus on tegelikult määratud, ei kuule seda nagunii.

Samamoodi ei taha ma hakata teid väheseid, kes te täna olete siia pühakotta tulnud ja kes tulete siia pühapäev pühapäeva kõrval, otsite Jumala tahet ja püüate käia tema teedel, manitsema kogu rahva olukorra pärast, laduma teie õlgadele kõiki pattusid ja pahesid, mis vähegi meelde tulevad, osundama sellele, et kaubanduskeskused ja festivalid on täis, aga kirikud tühjad, tööks ja meelelahutusteks on aega, palveks ja vaimulikuks süvenemiseks aga mitte. See kõik võib olla õige üldises plaanis, aga mitte teie jaoks, kes te olete tänasel pühapäeva hommikul tulnud oma Õnnistegija Jeesuse Kristuse juurde, kes kutsub vaevatuid ja koormatuid, et anda neile hingamist.

Ja sellepärast pöördun ma täna Sinu poole, kes Sa istud siin kirikupingis ja igatsed hingamist, rahu ja lootust. Sinu poole, kes Sa pole ei parem ega halvem kui teised inimesed, kes püüad elada oma elu nii hästi, kui oskad ja suudad. Eksides, komistades ja kukkudes, aga ikka jalule tõustes ja edasi minnes, sest teist võimalust ju pole. Sinu poole, kes oled väsinud ja kurnatud viimastest aastatest, koroonaepideemiast ja sõjast, halbadest uudistest, ärevusest ja stressist, võib-olla väsinumgi, kui Sa ise teistele ja endale tunnistadagi tahad. Sinu poole, kes Sa oled üürikese ja piirangutest vaba Eestimaa suve ja saabuva keerulise sügise ja uue koroonalaine vahepeal. Sinu poole, kes armastad oma isamaad, aga häbened tema tühiseid nääklusi ja vaimset pealiskaudsust. Sinu poole, kes niiväga loodad Ukraina sõja lõppemist ja seda, et keegi Venemaale aru pähe paneks, ja kardad samas, et seda ei pruugi juhtuda veel niipea.

Ma pöördun Sinu poole nendesamade Jeesuse sõnadega, kes ütleb Sardese kogudusele ja ütleb ka Sulle: Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees. Meid ootab eest võit patu, surma ja kuradi üle. Meid riietatakse valgete rõivastega. Meie nimed on eluraamatus. See võit ei ole mitte NATO või Ukraina võit, see ei ole meie moraalne, poliitiline või usuline võit, vaid see on Jeesuse Kristuse võit, kelle Jumal on üles äratanud surnuist ja andnud Temale kõik meelevalla taevas ja maa peal.

Kirjas koloslastele öeldakse Kristusest:

Tema on nähtamatu Jumala kuju,

kogu loodu esmasündinu,

sest Tema läbi on loodud kõik,

mis on taevas ja maa peal,

mis on nähtav ja nähtamatu,

olgu troonid või ülemused,

olgu valitsused või meelevallad –

kõik on loodud Tema läbi ja Tema poole.

Tema ise on enne kõike

ja kõik püsib koos Temas

ja Ta on oma ihu, koguduse pea.

Tema on algus, esmasündinu surnuist,

et Ta kõiges saaks esimeseks. (Kl 3:15-18)

Ainus, kes saab meile anda kindluse, lootuse ja rahu, on Jeesus Kristus. Kõik selle maailma riigid, rahvad, võimud ja väed on ajutised, mööduvad ja suhtelised. Impeeriumid tõusevad ja vajuvad, diktaatorid tulevad ja lähevad, tõekspidamised ja ideoloogiad vahelduvad. Meid on pühas ristimises kutsutud Jumala Kuningriigi lasteks, kodanikeks ja pärijaiks, meile on tõotatud võit, mille Tema, Jumala Poeg on oma surma ja ülestõusmise läbi saavutanud. Ja sellepärast on ainus, mis meile oluline on nii lühemas kui pikemas perspektiivis, nii ajalikus kui igaveses elus, püsida ühenduses Temaga, hoida Temast kinni, kõndida Tema jälgedes. .

Johannese evangeeliumi 15. peatükis ütleb Jeesus: Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.(Jh 15:4-5)

Püsi Jeesuses ja Sa oled võitmatu! Tema päralt on Kuningriik, vägi ja au igavesti. Aamen.



Marko Tiitus
Koguduse õpetaja




| üles |

 

 

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346