Viimaks veel: saage vägevaks Issandas ja Tema tugevuse jõus! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete teinud. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.

Efeslastele 6:10-18

Tõdemus, et usk Kolmainu Jumalasse, usuelu elamine ja Kristuse järgimine sisaldab endas võitlust, ei ole tänapäeval sugugi enesestmõistetav. Paljud inimesed, sealhulgas ristiinimesed liigitavad usuelu suure tõenäosusega pigem meelelahutuse või vaba aja veetmise alla. Rahandusministeeriumi poolt omavalitsuste eelarvete jaoks kinnitatud tegevusalade all on jaotus nimega “vaba aeg, kultuur, religioon”. Ning küllap paigutub siis religioon kuhugi rahvatantsu ja käsitööringi ning teiselt poolt professionaalsete kultuurikorraldajate poolt pakutava vahele. Ja kuna nende tegevusvaldkondade mõte on sisustada mõtestatult ja huvitavalt inimeste vaba aega, siis oodatakse kirikult ja kogudusteltki lisaks jumalateenistuste, ristimiste, matuste ja laulatuste pidamisele erinevate kultuurisündmuste korraldamist ja kooskäimise võimaluste pakkumist. Mis pole iseenesest sugugi mitte halb ega vale, ainult et nii võib kogudus muutuda rahvamajalaadseks asutuseks ja usuelu samasuguseks meeldivaks harrastuseks nagu koorilaul, käsitöö või mandalate värvimine.

Kui me loeme aga Uut Testamenti, kuulame Jeesuse ja Pauluse sõnu, siis näeme, et usuelu ja Kristuse järgimist kirjeldatakse hoopis teistsugustes kategooriates ja teistsuguste terminitega. Usk ei ole meelelahutus, mõnus äraolemine, vaid võitlus. See ei tähenda loomulikult, et kristlased peaksid olema surmtõsised fanaatikud, konfliktsed ja sõjakad, alatasa kõigile ja kõigele vastanduma. Sest kristlik usk ei ole võitlus teiste inimestega, kes mõnes asjas maailma, iseend ja Jumalat teisiti tajuvad, vaid võitlus vaimsete jõududega. Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.

Teisisõnu, meil on tegemist deemonitega, jumalavastaste jõudude ja vägedega, mis püüavad meid ja seda maailma enestele allutada esmalt seeläbi, et me neile oma hinge müüksime, nende relvad ja mängureeglid omaks võtaksime, nende ülimuslikkust ja autoriteeti tunnistaksime. Ja kuna tegemist on vaimses maailmas toimuva võitlusega, siis ei aita meid siin ka raketitõrjesüsteemid, diplomaatia, psühholoogia ja muud inimlikud võtted või tarkused, vaid vaimsed relvad: Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.

See võikski olla meie esmane tõdemus ja rõhuasetus tänases jutluses – kõik olulised lahingud, olgu siis üksikinimeste või ka riikide ja rahvaste, koguduste ja kirikute elus võidetakse või kaotatakse vaimsel tasandil. Meil on kiusatus hakata peale teisrest otsast: ühiskondlikke või riiklikke probleeme lahendame poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste hoobadega; kui kogudus näib kahanevat või jõuetuks muutuvat, siis loodame abi paremast fundraisingust või organisatsioonijuhtimisest; kui isiklikus elus on madalseis, siis võiks aidata minapildi restart või tulemuslik mõtlemine. Jumala kogudusele tuletab Paulus aga meelde, et meie esmane võitlus on vaimulik võitlus ja meie esmane ressurss vaimulikud sõjariistad: Jumala Sõna, selle lugemine ja kuulamine, pihist ja armulauast osasaamine, palved nii üksinda kui koos kogudusega, Jumala läheduse teadvustamine ja Tema juhatuse ning tahtmise otsimine oma elus.

Kui me küsime, millised on need konkreetsed lahingud, kus käib vaimulikus mõttes heitlus elu ja surma peale, siis nimetan täna kaht valdkonda. Esiteks püüab hingevaenlane meid Jumalast, Tema usaldamisest ja Jumala oma elus esikohale seadmisest kõrvale meelitada. See sünnib peamiselt kahel viisil: esimene on see, et meie elud täituvad pisitasa ja tilk tilga haaval kõiksuguste muude ettevõtmiste, algatuste, suhete ja prioriteetidega ning Jumala Sõna, palve, sakramendid, koguduse jumalateenistus ei mahu sinna lihtsalt ära. Me ei saa ise arugi, kuidas me samm-sammult ja päev-päevalt Jumalast kaugeneme. Endale tundub siis enamasti, et kõik on tegelikult korras, meist pole saanud jumalasalgajaid või ateiste, aga aktiivne, teadlik jumalasuhe taandub, asendub millegi formaalse, pealiskaudse ja hambutuga. Me peaksime aga selle mängu läbi nägema, mitte laskma sel juhtuda, vaid teadlikult pingutama ja võitlema selle eest, et meie suhe Jumalaga oleks korras ja vaimulik sõjavarustus töötav, et meie elus oleks ruumi Jumala jaoks.

Ja teine hästitöötav viis meid Jumalast eemale tõmmata on eluraskused, kannatused ja katsumused. Hingevaenlase püüd ja taotlus, teame seda juba Iiobi loost Vanas Testamendis, on inimese süda kannatuste ja katsumuste abil Jumalale sulgeda, aga just seda ei tohiks me lasta juhtuda, just siis peaksime olema valvel ja hoidma oma südant Jumala jaoks. Nii nagu abikaasad või partnerid peavad olema tähelepanelikud, et elus ettetulevad raskused ja katsumused neid teineteisest kaugeneda või teineteise vastu pöörduda ei laseks, on oluline teadlikult Jumalat usaldada ja armastada ka siis, kui Tema teed ja viisid tunduvad mõistetamatud ja ebaloogilised. Just siis, kui me tunneme valu, kaotame pinna jalge alt, tunneme end seesmiselt tühja ja kuivanuna, peaksime Jumalale ütlema: "Jumal, ma tunnen valu, tühjust, väsimust. Ma tunnen, et Sa oled minust kaugel. Aga ma tahan Sind armastada ja usaldada siin ja praegu. Ma palun, tule minu valu, tühjuse ja väsimuse keskele. Ole minuga ja õnnista mind."

Teine valdkond, mis on esimesega muidugi väga tihedalt seotud, puudutab kogudust: see on hingevaenlase püüd koguduse vaimulik võitlus nurjata ning talt relvad käest võtta. Üks kõige lihtlabasem ja hästitöötavam nõks on ajada inimesed koguduses omavahel tülli, kasutades selleks ära inimeste erinevaid loomuomadusi, teravaid nurki suhtlemises, solvumisi ja haavumisi. Kui mõni kogudus hakkab vaimulikult kasvama ja Jumala teedel käima, siis leidub alati mõni väike intriigike või solvumine, mille hingevaenlane tohutult suureks oskab puhuda, kõik hakkavad siis usinalt tegelema selle solvumise või intriigikesega ja vaimulik võitlus jääb soiku.  Ka need mängud peaksime oskama läbi näha ja mitte lasta vaenlasel kogudust lõhestada, vaid panema tema rünnakutele vastu kogu Jumala vaimuliku sõjavarustusega.

Head sõbrad ja usukaaslased! Meie lootus pole viimselt aga mitte meis endis, meie läbinägelikkuses ja suutlikkuses kuradit üle kavaldada, vaid meie lootus on Kristuses ja Tema võidus:

Kristus on Kuningas, võit on Ta päralt!

Värise, vaenlane, kohku Ta ees!

Rõõmusta, Siion, miks kurdad veel aralt?

Sinul suur vara Ta armust on käes:

rahu ja rõõmu Ta sulle siin annab,

ükskord siit ülesse taeva siin kannab.

Usaldagem end Kuningate Kuninga, ülestõusnud ja igavesti elava Kristuse väe ja armu hoolde ning teadkem, et Tema kogudus on ehitatud kaljule, millest põrgu väravad ei saa võitu (Mt 16:18) Ilma Temata on meie võitlus ette kaotatud, koos Temaga oleme võitjad siin ja kord igaveses rõõmus Jumala Kuningriigis!

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346