Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb, nii et ka meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala Riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate. See on tõepoolest Jumala poolt õiglane, et teie vaevajaile tasutakse viletsusega ja teile, keda vaevatakse, antakse hingamist koos meiega, siis kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega leegitsevas tules, karistades neid, kes ei tunne Jumalat ega ole kuulekad meie Issanda Jeesuse evangeeliumile. Need saavad karistuseks igavese hukatuse eemal Issanda palgest ja Tema vägevuse kirkusest, kui Ta tuleb, et tol päeval olla kirgastatud oma pühade hulgas ja imetletud kõigi usklike seas; sest teie juures on meie tunnistust peetud usutavaks.

Sellepärast me palvetamegi alati teie eest, et meie Jumal teeks teid oma kutsumise vääriliseks ja et Ta oma väes teeks täielikuks kogu teie headuse meelepärasuse ja usu teo, et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis ja teie Temas, meie Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse armu mööda.

2.Tessalooniklastele 1:3-12

Täna on igavikupühapäev, Kuningas Kristuse püha ning meie mõtted, meeled, palved, igatsused ja ootused on suunatud kõrgele ja kaugele, teispoole silmaga nähtavat ning mõistuse ja meeltega haaratavat horisonti, mis on ligipääsetav üksnes usu kaudu – Kristuse saabumisele maailma-ajastu lõpul kirkuses ja väes, viimsele kohtule, mis lõplikult kaotab kurjuse väe ning Jumala Kuningriigi lõpuleviimisele täiuslikus kirkuses.

Usk Jumalasse ja lootus inimkonna ja kogu loodu lõplikule lunastusele on nagu kaks hobust, mis rakendatud sama kaariku ette – üht ei saa olla ilma teiseta. Kui me usume ja usaldame Jumalat – mitte lihtsalt kui kõrgemat jõudu, saatust või kosmilist energiat, vaid Isa, kes kogu elava oma armastuses on loonud ja ellu kutsunud, Jeesust Kristust, kelles Jumal-Looja on aegruumi sisenenud, inimeseks saanud, et olla meile teeks, tõeks ja eluks, oma surma ja ülestõusmise läbi hävitanud patu, surma ja kuradi väe, ning Püha Vaimu, kelle kaudu Jumal Isa ja Kristus on kohalolevad siin ja praegu, ajastu otsani –, siis me usume ka et Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise läbi on alanud uus ajastu, uus maailmakord, milles Jumal loob uue elu ja uue maailma, mis ulatub üle praeguse nähtava, kogetava ja kirjeldatava maailma piiride.

Me nimetame seda uut maailma Jumala Kuningriigiks ja seda elu igaveseks eluks. See Jumala Kuningriik ja igavene elu on midagi, mida me lõpuni mõista ega kirjeldada ei suuda: Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad (1Kr 2:9) Ja sellepärast peame meeles pidama, et iga katse mõista, seletada, kirjeldada Kristuse saabumist, viimset kohut, Jumala Kuningriiki ja igavest elu saab olla vaid vihje, aimdus või peegeldus, nagu Paulus teisal ütleb: Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. (1Kr 13:12)

Ja samas, kristlaste jaoks ei ole maailma lõplik lunastus ja saabuv Jumala Kuningriik lihtsalt utoopia, ulme, ebamäärane lootus mingisse paremasse tulevikku, vaid see on juba alanud, kuju võtma hakanud, kasvamas – see on alguse saanud Jeesuse Kristuse isikus, kelles Jumala Kuningriik tuli sellesse maailma ja inimeste keskele ning kelle võim ja vägi tervendada haigeid, taltsutada loodusjõudusid, toita näljaseid, isegi äratada üles surnuid andis tunnistust sellest, et uus maailmakord on saabunud, Jumal ise on Jeesuse isikus erilisel ja uuel viisil oma loodu keskel.

Kõige võimsamaks tunnistuseks Jumala Kuningriigi saabumisest oli aga Kristuse ülesäratamine surnuist – sündmus, mida pole juhtunud kellegagi ei enne ega pärast. Olin lõppenud nädala esmaspäeval Jeruusalemmas Jeesuse Hauakirikus ning külastasin koos tuhandete teiste palveränduritega Jeesuse haua kohale rajatud kabelit, kus on tõesti väga selgesti võimalik tunda ja kogeda: sellest paigast, Kolgata mäelt, on alanud uus ajastu, siin on haud, kuhu asetati Õnnistegija ihu, see on ainus haud maailmas, mis on tõesti tühi, sest sellesse asetatu elab igavesti, ja selles tühjas hauas põlvitades võin ma vaadata usus ja lootuses tulevikku ja teada, et üles tõusnud Kristus avab kord minu ja kõigi inimeste hauad ning kingib meile igavese elu.

Selle lootuse pärast on kristlus kõige optimistlikum, rõõmsam, elujaatavam usk ja maailmavaade – vaatamata selle maailma segadustele ja vastuoludele, vaatamata kurjuse, vägivalla ja kannatuse ajutisele võidutsemisele on juba alanud selle maailma-ajastu viimane vaatus või lõppmäng, mis päädib sellega, et Kristus ise, meie pärast inimeseks saanud, kannatanud, surnud ja ülestõusnud Jumal, ilmub taevast oma väe inglitega (2Ts 1:7), et tol päeval olla kirgastatud oma pühade hulgas ja imetletud kõigi usklike seas (2Ts 1:10).

Meie aga, kes oleme kutsutud püha ristimise ja usu kaudu Kristuse ihu liikmeiks, pühade hulka, ei ole kutsutud lihtsalt passiivselt kosmiliste sündmuste kulgu pealt vaatama, nagu mõnikord vaadatakse põnevat thrillerit ja oodatakse elevuse ja erutusega lõpplahendust, et pahad saaksid karistuse ja head võidutseksid. Me pole lihtsalt lõpplahenduse, Jumala Kuningriigi ootajad ja selle saabumisele kaasaelajad, vaid oleme osa sellest lahendusest, oleme osa Jumala Kuningriigist. Oleme need, kelle kohta Paulus ütleb: Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb, nii et ka meie kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate.

Me oleme Jumala Kuningriigi lapsed, mis kõige selgemalt väljendub kristlaste kõige tähtsamas palves, Meie Isa palves. Mea palume, et Jumal ja Tema nimi oleks meie keskel pühitsetud, tunnistades seega, et ükski inimlik võim, autoriteet, ideoloogia ega meelevald ei saa ega tohi olla meie jaoks ülimuslik. Me palume, et Jumala Kuningriik tuleks ja Tema tahtmine sünniks nagu taevas, nõnda ka maa peal, ja eeskätt – nagu ütleb Martin Luther – ka meie juures. Me ei igatse ega oota seega lahendusi selle maailma probleemidele mitte Riigikogu valimistelt või NATO’lt, teaduse või tehnoloogia võidukäigust, vaid ootame Jumala Kuningriigi lõplikku ilmsikssaamist ja täitumist maa peal, nii nagu taevas.

Me palume, et juba praegu jätkuks igapäevast leiba, puhast vett, eluks vajalikke ressursse mitte ainult meile, vaid kõigile inimestele, et me elaksime õiglases ja hoolivas ühiskonnas, mis ei oleks rajatud ühtede rikastumisele teiste arvelt ja looduse väljakurnamisele, vaid leiva ja vee jagamisele, ning palume andeksandmise pärast meie suhetes nii isiklikul kui globaalsel tasandil: et meile oleks andeks antud ja et meil oleks jõudu ja suuremeelsust andestada.

Viimaks me palume, et ükski kiusatus, ahvatlus, pettus, mis tahes kurjuse või hingevaenlase püünis ei viiks meid eemale Jumalast ja Tema Kuningriigist, vaid Tema, kelle päralt on Kuningriik, vägi ja au igavesti, hoiaks meid kõigi meie kiusatuste keskel ja päästaks meid ära kõigest kurjast. Nagu ka Paulus lõpetab meie tänase perikoobi: Sellepärast me palvetamegi alati teie eest, et meie Jumal teeks teid oma kutsumise vääriliseks ja et Ta oma väes teeks täielikuks kogu teie headuse meelepärasuse ja usu teo, et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis ja teie Temas, meie Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse armu mööda.

Seda Issanda palvet, Jumala Kuningriigi palvet oleme kutsutud tänagi üheskoos paluma Issanda armulauda, Tema kirgastunud ihu ja vere sakramenti vastu võttes, aga seda palvet paluma ja selles elama oleme kutsutud päevast päeva. Kogu meie elu ja teekond siin on valmistumine Kuningriigi lõplikuks saabumiseks ja ilmumiseks. Ja viimaks on Jumala Kuningriigiga nii, nagu eile saabunud lumetormi ja talvega – selle tulemine on olnud oodatud ja kindel, aga kui ta kord saabub, siis oma imelisuses, kirkuses, puhtuses ja valguses ikkagi üllatav, ootamatu ja meeliülendav – selge rõõm, mida ehk lapsed, loomad ja lapsemeelsed kõige paremini tajuvad ja väljendavad. Oh et meilgi oleks seda lapsemeelt Jumala Riiki vastu võttes!

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346