Head kaasteelised! Täna lõpeb XXXI Viljandi Pärimusmuusika Festival, mille teema on tänavu “Mustrid ja jäljed”. Festivali pealik Ando Kiviberg kirjutab festivali tutvustuses: “Inimkonna kultuuri rikkus on kätketud põnevatesse erinevustesse – mitmekesisusse. Meie koduplaneedi tsivilisatsioon on seda küllasem, mida rohkem selles leidub isikupärasid, omanäolisi kultuurinähtusi ning kindlale traditsioonile omaseid korduvusi ehk mustreid.

 

Nagu etnograafiliste käsitöötaieste puhul, on ka pärimusmuusikas mustrid need, mis määravad esitatava loo päritolu ja kuuluvuse ühe kindla rahvakillu kultuurinähtuste hulka. Pärimusmuusikas on meloodia kõrval vähemalt sama oluline see, kuidas viisi mängitakse. Tähtsad on omanäolised rõhud ja kaunistused, nende kõla ning see, kuidas need üksteist täiendavad. Just see “kuidas” loobki eripära – teatavale kandile omase kõlapildi.”

 

Võime täna, hingamispäeval, Kristuse ülestõusmise iganädalasel pühal, kui oleme korraks kõrvale astunud argistest tegemistest ja toimetustest, mõtiskleda mustritele ja jälgedele oma elus. Mitte ainult etnograafias ja rahvamuusikas, vaid ka oma töödes ja tegutsemistes, oma suhetes ja suhtumistes, oma väärtustes ja hoiakutes. Milliseid mustreid loome meie päev päeva, sõna sõna ja tegu teo kõrval? Millised jäljed jäävad meist maha siis, kui maine elu lõpeb ja meile antud aeg otsa saab?

 

Kui pärimusmuusikas on meloodia kõrval vähemalt sama oluline see, kuidas viisi mängitakse, siis kehtib see tegelikult ka meie usu kohta, mis pole üksnes teatavate veendumuste ja rituaalide kogum, vaid kogu meie elu suunav ja mõtestav jõud, vägi või energia. Vähemalt sama oluline, kui meie usu sisu, selle aluseks olev õpetus ja seda mõtestav teoloogia on see, kuidas usku “mängitakse”, elatakse ja väljendatakse.

 

Mida ja kuidas me peale hakkame meile antud eluga ning andidega, mis Jumala poolt meile antud ja millest usk Temasse on üks suurimaid, õigesti mõistetuna isegi kõige suurem ja hinnalisem and?

 

Tänase pühapäeva teema on USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL. Selle teemaga silmitsi seistes tõdeme kõigepealt kolme aluspõhimõtet, millele meie kristliku pärimuse mustrid ja jäljed saavad tugineda. Esiteks, kõik mis meil siin elus on ja mida me ühel või teisel viisil oma isiksuse ja olemusega seostame, on and või kingitus Jumalalt. Ei ole nii, et Jumal annab osadele inimestele mingeid väga erilisi talente või et iga inimese elus on üks-kaks-kolm andi, annet või talenti, mille avastamisele pool elu kulutada, aga kõik ülejäänu tuleb kuidagi juhuslikult või on saavutatav meie endi visa tööga.

 

"Mis siin maailmas oleme ja mis meil osaks saand,

Sa oled, Isa, üksine meid seega õnnistand," ütleb kirikulaul. Ja apostel Jaakobus tõdeb: "Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju." (Jk 1:17)

 

Teiseks, Jumal on oma annid – ja taas rõhutagem siis, et see puudutab kõike, mis me siin maailmas oleme ja mis meil osaks saand – andnud meile mitte lihtsalt rõõmustamiseks, imetlemiseks, uhkustamiseks, tänamiseks, vaid kasutamiseks. Me oleme Tema andide ja varade majapidajad. Iga Jumala anne on alati ka ülesanne, on öelnud piiskop Tiit Salumäe. Niisiis väljendub, võimendub ja rikastub iga meile antud ressurss, võime, oskus, pädevus ainult suhetes teiste inimeste ja kogu Jumala looduga.

 

Kolmandaks, nagu ütleb Paulus: "Majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad." (1Kr 4:2) Mida see ustavus, usaldusväärsus või lojaalsus tähendab, seda kirjeldavad igaüks erinevalt küljelt tänase päeva piiblilugemised. Õpetussõnade raamatus õhutatakse meid kaasinimese aitamist mitte edasi lükkama, vaid andma talle abi kohe, kui selleks on võimalus, hoiduma kurjadest kavatsustest, põhjuseta riidlemisest ja kadedusest nende vastu, kes on sinust pealtnäha edukamad.

 

Apostlite tegude raamatust kuulsime lõigukest apostel Pauluse jumalagajätukõnest Efesose koguduse vanematele, kus ta viitab sellele, et ta ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid on end täiel määral panustanud selleks, et viia lõpule Issanda käest saadud elutöö ja ülesanne: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.

 

Luuka evangeeliumi tähendamissõnas tõdetakse, et ustav ja arukas majapidaja ei hakka isanda äraolekul pidutsema ja tema teenijate kallal vägivallatsema, vaid hoolitseb kõige ja kõigi eest nii, et isand leiaks naastes oma pere ja majapidamise parimas korras olevat.

 

Kuidas siis olla Jumala andide ustavad, arukad, head ja hoolivad majapidajad? Pühakirjast saamegi selleks vaid üldised orientiirid ja suunad, mitte aga konkreetseid käitumisjuhiseid ja retsepte, mis kehtiksid kõikide jaoks ühtviisi igas olukorras. Tuleme tagasi Ando Kivibergi tõdemuse juurde, et inimkultuuri suur rikkus on mitmekesisus. See kehtib ka Jumala loodud maailmas ja usuelus ehk selles viisis, kuidas me Jumala kutsele vastame, kuidas Kristust järgime, kuidas Tema ande kasutame.

 

Jumala annid on erinevad ja meie oleme inimestena erinevad. Me igaüks mängime seda viisi või meloodiat, mille Jumal meie hinge on helisema pannud, pisut erinevalt, omaenda rõhkude, kaunistuste ja kõlaga. Seetõttu on Jumala andide kasutamisel vaja loovust ja loomingulisust, inspiratsiooni ja leidlikkust, eelkõige aga Jumala Vaimu juhtimise tähele panemist ja sellele järgnemist.

 

Benediktiinide ordusse kuuluv Macrina Wiederkehr on pakkunud igapäevaseks enesevaatluseks ja enese korrigeerimiseks järgmised küsimused, mis võiksid aidata meil ära tunda, kas püsime Jumala andide kasutamisel õigel rajal ning millal ja kuidas peaksime muutma tempot või helistikku, rõhkusid ja kaunistusi oma elus ja teenimises. Need küsimused on algselt mõeldud päeva kokkuvõtete tegemiseks, aga neid võib sama hästi kasutada näiteks ka möödunud nädalale tagasi vaatamiseks:

• Kas mu südame kõrvad on olnud avatud Jumala häälele?

• Kas mu südame silmad on olnud avatud mu õdede ja vendade vajadustele?

• Kas mu südame silmad on vaadelnud Jumala palet kõigis loodud asjades?

• Mis on see, mida ma küll tean, kuid elan siiski nonda, nagu ma ei teaks?

• Kas on täna olemas keegi, kaasa arvatud ma ise, kellele ma peaksin andeks andma?

• Millal kogesin ma täna oma südant avardumas ja avanemas?

• Mis on see üks asi minu elus, mis seisab mu kõrval kikivarvul ja hüüab: “Kas ma palun võiksin saada sinu tähelepanu?”

 

Hea kaasteeline! Palun hoia neid küsimusi, kasvõi mõnda neist oma meeles ja pöördu nende juurde tagasi täna kirikupalves ja algaval nädalal mõnel vaiksel hetkel, et su süda võiks ikka ja taas avaneda Jumalale ja kaasinimesele. Neile küsimustele vastuste otsimine ei ole lihtsalt eneseanalüüs või omaenese tarkusele toetumine, vaid Jumala Vaimust osasaamine ja Temal enese juhtida, virgutada ja võimestada laskmine. Sest kõik keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed (Rm 8:14). Ja teistpidi: kõik, kes iganes on saanud ristimises Jumala lasteks, neid juhib Tema Vaim - kui vaid oleme valmis kontrollivajadusest loobuma ja juhtimist Temale üle andma.

 

Kui see sünnib, siis võime meiegi igaüks lisada oma ilusad ja põnevad jäljed ning mustrid Jumala imelisse loomingusse, kelle päralt on kuningriik, vägi ja kirkus ikka ja igavesti.