UUDISED JA TEATED PEAPIISKOPI LÄKITUS KOGUDUSTELE
6. juunil 2011
Armsad õed ja vennad!
5. juunil möödus 90 aastat Eesti luterliku vaba rahvakiriku esimese piiskopi Jakob Kuke ametisse pühitsemisest. Eestlaste püüd oma vaimu- ja usuelu ise korraldada saavutas sellega oma olulisima vormi ja ühtsuse sümboli. Alates 1169. aastast, mil Eestimaa esimeseks piiskopiks nimetati piiskop Fulco, polnud teist kirikupead, kelles nii selgelt oleks väljendunud rahva side kirikuga. Eeldused selleks lõi 1917. aastal Tartus peetud I kirikukongress, kus nähti ette piiskopi ametissepanemine ja kiriku korraldamine „vaba rahvakiriku” suunas.
Ametisseseadmise protokoll jäädvustab selle päeva erilisi tundeid: „Juba hommikul vara ruttavad rahva salgad … Tallinna Jaani kiriku poole. Hommikune selge taevas on pilve läinud, tõuseb kerge tuul ja hakkab peent vihma tibama, kuid jääb üle, lööb ainult tolmu kinni. Rahvas ootab rongkäiku. Korraga kirikukellad helisevad, Jaani kiriku tornist kõlab pasunamäng ja rong liigub pikkamisi edasi. Politsei teeb tee lahti, sest rahvahulk surub koomale. Päevapiltnikud teevad ülesvõtteid. Kirik on rahvast täis.“ See ei ole tähtis hetk ainult kirikurahvale, vaid kogu noorele Eesti Vabariigile kinnitades vaimseid aluseid ja ehitades vaimulikku ühishoonet.
Kohal olid riigikogu esimees Otto Strandmann, haridusminister Heinrich Bauer, sõjaminister Jaan Soots, kindralleitnant Johan Laidoner. Pärast palvust mindi pasunakoori saatel rongkäigus Kaarli kirikusse, kus toimus pühitsemistalitus. Kirikujuhile pandi üll ametirüü ja anti karjasekepp, mis käest kätte on jõudnud praeguse peapiiskopini. Tsiteerin: „Kõik vaimulikud kogunesid õnnistatava piiskopi ümber, ütlesid pühakirjasalmi ja õnnistasid teda, lugedes Meie Isa palvet, kuna koor laulis „Oh Püha Vaim, meil tule Sa“. Nii oli 1710. aastast alates tühi olnud Eestimaa piiskopi ametikoht taas täidetud.”
Pühitsejaks oli palutud Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom ning talitus viidi läbi korra kohaselt, mis oli piiskoppide pühitsemisel kasutusel Eesti kuulumise ajal Rootsi koosseisu. Sellega väljendas meie kirik soovi pöörduda tagasi usupuhastusjärgsete tavade ja kiriku enesemõistmise juurde, nagu see oli säilinud Skandinaavia kirikukorralduses. Taoline täiendus senisele saksa traditsioonile on teinud meid sedavõrd rikkaks, et võime nüüd kuuluda ühtaegu protestantlikke ja luterlikke kirikud ühendavasse Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas kui ka anglikaani ja Põhjamaade luterlikke kirikuid liitvasse Porvoo osaduskonda. Me pole üksi. Me oleme osa vaimujõust, mis kujundab kogu maailma.
Piiskop Jakob Kuke pühitsemistalituses kajastub eesti luterlaste arusaam kiriku olemuslikust episkopaalsusest ja meie kuulumisest sellesse ajaloolisesse tervikusse. Samas on see Eesti iseolemise ja identiteedi, meie maa usu ehk omausu institutsionaalne väljendus. Järgmisel, 1922. aastal toimunud rahvaloendusel pidas end luterlaseks 82% rahvast. Eesti ühiskonna ja inimeste praegustes otsingutes, soovis olla nii maailmakodanikud kui patrioodid, on meie usuline pärand oluliseks teeviidaks. Kirikule tähendab see enda mõtestamist nii vaimse kui organisatsioonilise tervikuna, Kristusest seatud karjaseameti ja kõigi usklike preesterluse koostoimena.
Kutsun kogudusi tänumeeles meenutama seda olulist sündmust meie kirikuloos, mälestama piiskop Jakob Kukke eelseisvatel jumalateenistustel, mõtlema palves meie kiriku tulevikule, kandma armastuses edasi Eesti luterliku vaba rahvakiriku pärandit, olema valmis uuenema ja kasvama usus Jeesusesse Kristusesse. Kristus ütleb: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” (Jh 15:16)
Tervituse ja õnnistussooviga
Andres Põder
Tallinnas 6. juunil 2011
« tagasi
| üles |
EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346