SA ARCHIMEDES GRUNDTVIGi programm
Eakate vabatahtliku teenistuse projekt 50+
“Heute vom Gestern Lernen” (“Õpime täna eilsest”)
Projekti algus: 01.08.2013 
Projekti lõpp: 31.07.2015
OSAPOOLED:

Evangelisch-reformierte Kirchengemeinde Kirchborgum-Vellage

Viljandi Jaani kogudus

SA Archimedes - Eakate vabatahtliku teenistuse projektid

Ülemaailmsete demograafiliste muutuste taustal seisab ka Euroopa silmitsi oma vananeva elanikkonnaga. Järgmise 30 aasta jooksul väheneb noorte kuni 24-aastaste eurooplaste hulk 15% võrra. Iga kolmas eurooplane on siis üle 60 aasta vana ning peaaegu iga kümnes üle 80. Eestis on praegu eakaid (üle 65-aastaseid) pea 16% elanikkonnast. Sellistel muutustel on suur mõju ühiskonnale ja majandusele ning seeläbi ka hariduse ja koolituse pakkumisele ja vajadustele.

2009. aastast pakub Grundtvigi programm osalemisvõimalust uues projektitegevuses, mis vabatahtliku töö kaudu toetab eakate aktiivset vananemist ja pakub jätkuvalt võimalusi töötamiseks, enesetäiendamiseks, oma huvialadega tegelemiseks, vaba aja veetmiseks, kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Vabatahtlik töö tähendab üha enam ka võimalust mitteformaalseks enesetäiendamiseks. Töötamine vabatahtlikuna mõnes teises riigis võib vanemaealisele inimesele pakkuda põnevat õppimiskogemust ning anda võimaluse ka hilises eas end aktiivsena tunda ja ühiskonna kujundamises kaasa lüüa. Samas võib kohalik kogukond palju võita nende inimeste kogemustest ja elutarkusest, kes nüüd enam aktiivselt tööturul ei osale.

Vabatahtliku töö all mõeldakse mistahes omal vabal tahtel ettevõetud tegevust (oma aja, energia ja oskuste pakkumist), selle eest tasu saamata. Vabatahtlikkusest peaksid võitma kõik – vabatahtlikud, kohalik elanikkond ja ühiskond laiemalt, sest see võimaldab suurendada inimeste aktiivsust ning luua tugevamaid kogukondi ja partnerlust. Kindlasti ei tohiks vabatahtlik töö mingil moel asendada palgatööd.

Grundtvigi eakate vabatahtlik teenistus on kahe asutuse vaheline kindlale temaatikale pühendatud projekt, mille osaks on vastastikku saata ja vastu võtta väike grupp eakaid vabatahtlikke.

Projekti eesmärgid:

- pakkuda üle 50-aastastele isikutele võimalust vabatahtliku töö kaudu mõnes teises riigis õppida ja ennast arendada;

- toetada koostööd projektis osalevate organisatsioonide vahel, kes soovivad koostööd teha mingis kindlas vallas vajavad selleks vabatahtlike abi;

- aidata kaasa kohaliku piirkonna arengule läbi projekti ja teisest riigist pärit vabatahtlike teadmiste, kogemuste ja oskuste.

Kasu vabatahtlikule:

- paranenud keeleoskus, sotsiaalsed oskused, organiseerimisoskus jms, tõusnud on teadmised teise riigi kultuurist ja tavadest;

- teadmine, et ollakse aktiivne ühiskonda kujundav kodanik lisab enesekindlust;

- on paranenud konkreetsed vabatahtliku tööga seotud oskused.

Projektis osalevale vabatahtlikule erinõudmisi ei ole. Tuleb kasuks, kui ta on seotud juba mingi vabatahtliku või ühiskondlikult kasuliku tööga oma kodumaal, kuid kohustuslik see pole. Ka ei pea vabatahtlik olema seotud saatva asutusega (n rahvaülikooli kursustest osavõtja, MTÜ liige).

Kasu osalevatele asutustele:

- vahetada vastastikku kasulikke kogemusi ja teadmisi;

- saada senisest parem arusaamine Euroopa koostööst ja elukestvast õppimisest Euroopas.

Projektis osalevad asutused peaksid oma tegevusala poolest olema sarnased, et saaksid jätkata koostööd ka pärast projekti lõppemist. Tegemist peaks olema selliste asutustega, kes suudavad vabatahtlikele sobivaid töötamis- ja õppimisvõimalusi pakkuda ja selleks ka õigeid tingimusi luua.

Juunis 2014 viibis neli vabatahtlikku Saksamaalt Viljandis. 3-nädalase vahetuse muljed pani kirja projekti koordinaator Ülle Kramer:

Aeg lendab kiiresti ja nii on märkamatult enne suure suve saabumist saanud läbi üks oluline osa Eesti ja Saksamaa vabatahtlike vahetusprojektist „Õpime täna eilsest“. 23. maist kuni 13. juunini viibisid Viljandis neli vabatahtlikku Saksamaa evangeelse-reformeeritud kiriku Kirchborgumi kogudusest.
Kolme nädala sisse mahtus väga palju erinevaid tegemisi. Kohe saabumise päeval tehti esimene põgus tutvumine Tallinna vanalinnaga. Tervituseks toimus põgus kohtumine Saksa Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardtiga, kes tutvustas sakslaste kirikuelu Eestis ja rääkis meie elust ühe siin elava sakslase pilgu läbi. Kuna Anna, Ersy, Edeltraud ja Diedrich olid kõik esimest korda Eestis ja eriti palju ei olnud ka varem vahetuid kontakte eestlastega, neelasid nad esimesest hetkest kogu uut informatsiooni hoo ja huviga. Tutvumiseks korraldasime koos meiepoolsete projektis osalejate Taimi, Elvari, Ene ja Tiiaga grillõhtu, millele eelnes ühine toiduvalmistamine. Nii leiti kohe alguses kiiresti omavahel hea kontakt.
Esimesel nädalal toimetasid vabatahtlikud mitmel päeval Sakala Keskuse juures – nad said abistada Hansapäevade programmi tutvustavate voldikute ettevalmistamisel ja Hansalaada suunaviitade värvimisel. Ühe terve päeva veetsid nad Kääriku talus, kus vabatahtlikud väga innukalt abistasid erinevates talutöödes. Erilist uhkust tunti päeva lõpuks enda haritud ja istutatud maasikapeenra üle. Suur väärtus oli külaliste jaoks see, et vahetult saadi osa ehtsa maakodu argipäevarütmist ja tavadest. Boonusena veel sõbraks saada tuntud kunstnikuga, kellest nad enne siiatulekut midagi ei teadnud. Nädala lõpuks toimus hubane koosviibimine Jaani kiriku keldrisaalis, kus vastastikku tutvustati oma kodukogudusi ja räägiti ka juba siin kogutud esimestest muljetest.
Hansapäevade eelne nädal oli kirikus toimetusi täis. Sakslastel oli kaasas väga põhjalik väljapanek Saksamaa reformeeritud kiriku elu ja loo tutvustamiseks. Selle panid nad meie kirikusse kõigile tutvumiseks üles. Koos tegusate kirikunaistega korrastasime kiriku ja ümbruse enne suure peo saabumist. Härra Ülo Stööri abiga valmistati külalisi põhjalikult ette Jaani kiriku ajaloo osas. Selle kandis Diedrich Bode Hansapäevade ajal väga värvikalt ette kiriku külalistele, kes soovisid lugu saksa keeles kuulata. Põgusalt jõuti Hansapäevade ajal muljeid vahetada ka soomlastega, kes huvitusid vabatahtlikust tööst.
Toimetuste vahepeal tutvustasime oma kodukanti erinevatest külgedest. Astusime sisse Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli, Viljandi Muusikakooli, Viljandi Linnavalitsusse. Käisime juttu ajamas SA Viljandimaa Hoolekandekeskus elanikega, kellega leiti väga hea kontakt. Väga toredad olid koosviibimised meie koguduse rahvaga – mõnus vestlusring eakate pärastlõunal, ühine kogu päeva kestnud väljasõit Lõuna-Viljandimaale jm. Oluliseks peeti ühel viimastest päevadest toimunud Konsistooriumi külastamist Tallinnas. 
Kolme nädala sisse mahtus muidugi omajagu turismiprogrammi. Nagu ikka, käisime matkamas Soomaal, imetlesime Otepää maastikku, Tartu linna, Peipsi kallast, Olustvere mõisa … Sai söödud eestipärast toitu, oma käega kakuke vormitud ja ahju pandud, purjelaevaga Tallinna lahel sõidetud, riigikogu hoonega tutvutud. Meil oli pakkuda midagi, millest olid sakslased küll varem lugusid kuulnud, kui ei osanud ette kujutada – meie kooslaulmise ja –tantsimise traditsioon. Lõuna-Eesti memme-taadi pidu, Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu toimusid aga just nende siinviibimise ajal ning nii saadi oma silmaga veenduda, et on küll võimalik ühel rahval end ka vabaks laulda, nagu seda tegid eestlased mõnikümmend aastat tagasi.
Külalised osalesid ka pühapäevastel jumalateenistustel. Edeltraud ja Diedrich olid väga vaimustuses võimalusest Taimi Välba juhendamisel laulda. Taimi valmistas neid hoolikalt ette ühisteks esinemisteks. Kõrghetkeks oli nelipüha missa 8. juunil, mis toimus kahes keeles. Ka Diedrich, kes on 34 aastat oma koguduses pastorina ametis olnud ja nüüd juba 4 aastat ametist eemal on, pidas jutluse. Selle üle oli ta väga uhke.
Vahepeal külastasid meid ka sihtasutuse Archimedes täiskasvanuhariduse büroo ametnikud Tallinnast, et tutvuda meie projekti käiguga. Selle nö monitooringvisiidi kokkuvõttes jäädi meiega rahule, leiti, et projekt on siiani õnnestunud ja sama loodetakse ka edaspidisest
Selle projekti omapära on see, et teisel maal viibitakse väga pikka aega ja see on mõeldud eakatele. Ei käida lihtsalt sõpradel külas, vaid proovitakse kombata, kuidas elu teisel maal tegelikult siiski toimib. Lihtne ei ole kodust nii pikka aega järjest ja ilma pereta eemal olla, liiatigi, kui seda pole pika elu jooksul veel kunagi ette tulnud … Oli meiegi külalistel, nagu nad hiljem tunnistasid, vahepeal ka koduigatsust, kuid pead ei lastud norgu – mindi linna jalutama, vaadati maju-hoove-inimesi, mõtiskleti, mõni haaras jalgratta ja sõitis kogu terviseraja ümber Viljandi järve mitu kordagi läbi … Külalised rääkisid, et Eestist ega Viljandist ei olnud neil eriti palju ettekujutust. Oli palju „kodutööd“ tehtud ja taustaks kirjandusega tutvutud ning eesti keele õpetaja oli eestlastest rääkinud, kuid kohapeal pidid nad nentima, et tegelikkuses on inimesed siiski hoopis teistsugused. Neil oli hea meel, et neid võeti nii hästi vastu, oldi külalislahked, sõbralikud. Nad on tänulikud, et neil on õnn osa saada sellisest projektist, mis annab võimaluse just eakamatel inimestel teisi maid tundma õppida ning põnevusega oodatakse, mida toob endaga kaasa sügis, kui viljandlased viibivad Saksamaal. Meiegi oleme tänulikud. Sügisel lähevad meie poolt neli vabatahtlikku Saksamaale ja siis kuuleme juba uusi uudiseid.

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346