|
UUDISED JA TEATED
PAAVST FRANCISCUS: ARMASTUS EI OLE SURNUD.
25. september 2018
Hea kogudusekaaslane!
Eile oli Eesti kristlaskonna jaoks ajalooline päev - paavst Franciscus II külaskäik. Paavstiga käis kohtumas ka meie koguduse õpetaja Marko Tiitus, kellel palusime jagada oma muljeid.
Õpetaja Marko, mis Sind seob paavst Franciscusega?
Osalesin kell 12 Tallinna Kaarli kirikus oikumeenilisel noortekohtumisel paavst Franciscusega meie kiriku, EELK konsistooriumi liikmena, seega esindasin Eesti luterliku kiriku juhtkonda. Eestis on erinevate kristlike kirikute ja konfessioonide vahel üsna head ja koostöised suhted ning kui maailma suurima kristliku kiriku ülemkarjane külastab Eestit, siis on loomulik, et ka teiste kirikute juhid tulevad teda tervitama ning annavad sellega tunnistust vastastikusest lugupidamisest, sõprusest ja kristlikust osadusest ning ühisest usust ja teenimisest. Kuigi luterlased ei pea paavsti Kristuse asemikuks nii nagu katoliiklased, on siiski tegemist väga mõjuka vaimuliku liidriga kogu kristlaskonna jaoks.
Lisaks seob mind ja Jaani kogudust praeguse paavstiga see, et Püha Isa on end nimetanud Assisi Franciscuse järgi, kes on ka meie kiriku esimene kaitsepühak. Viljandi Jaani kirik rajati 1472 frantsisklaste kloostrikirikuna, Frantsiskuse nime kannab Jaani kiriku 2015. aastal valatud üks kolmest tornikellast ja Jaani Lastemaja vanem rühm, mille avasime alles käesoleval kuul.
Millise mulje paavst Francisus II Sulle jättis?
Paavst jättis mulle targa, vahetu, lihtsa ja südamliku vaimuliku mulje, temast õhkus siirust, armastust ja piiritut usaldust Jumala vastu. Midagi samasugust olen kogenud Taize vennaskonna vend Roger' ja oma õpetaja Evald Saagi läheduses. Samas tundsin selgesti, et paavstiga kohtumist ja tema rolli laiemalt ei saa võtta üksnes tema isikust lähtuvalt - paavsti institutsioonile annab tähenduse see, et tema selja taga on 1,3 miljardit katoliiklast, kes paavsti eest palvetavad, teda toetavad ja tema apostolaadis sellisel viisil osalevad. On tunda, et paavst esindab ühelt poolt Kristust, teisalt aga väga suurt, võimast ja mõjukat usuliikumist.
Mida tõstad esile Franciscuse sõnumist?
Paavst ütles oma kõnes mitmeid väga olulisi asju. Tähelepanuväärne on see, et ta kõneles noortest ja noortele. Mind puudutas ja pani mõtlema paavsti tõdemus, et meie kristlikud kirikud ja iga institutsionaalne usuorganisatsioon loovad teinekord atmosfääri, mis muudab meie jaoks lihtsamaks rääkimise, nõuandmise, oma kogemuste põhjal kõnelemise, selle asemel, et kuulata, võtta vastu väljakutseid ning õppida sellest, mida me läbi elame. Usun, et meil vaimulikel ja isiklikult minul on pikk tee käia selleni, et õppida inimesi paremini kuulama ja kuulma. Teiseks oli mulle oluline paavsti mõte usu uudsusest ja nooruslikkusest. Püha Isa ütles oma kõne lõpus: "Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja läkitab meid välja. Palugem apostellikku tugevust, et viia evangeelium inimesteni ja mitte teha oma kristlikust elust mälestuste muuseumi. Aidaku meid Püha Vaim näha ajalugu ülestõusnud Jeesuse valguses, et Kirik oleks valmis minema edasi, võttes vastu üllatusi Issanda käest, leides taas tõelise nooruslikkuse, Pruudi rõõmu ja ilu, kes läheb oma Issandaga kohtuma."
Kes olid tulnud paavstiga kohtuma?
Lisaks kiriku- ja riigijuhtidele oli Kaarli kirikus sadade kaupa noori, eeskätt kirikukoolide õpilasi. Mind väga puudutasid erinevate kristlike koguduste noorte tunnistused, kes andsid edasi oma siirast, vahetut ja isiklikku kogemust lasta Jeesusel oma elu juhtida ning rõõmu ja usaldusega täita. Meie ühiskonnas, mis sageli afisheerib end Jumalast ja kirikust väga kaugel olevana, oli see kui sõõm puhast vett, mis andis rõõmu ja lootust meie rahva tulevikuks. Mõtlesin sellele, kui oluline on meil ka koguduste noortetöös mitte lihtsalt meelt lahutada, vaid juhtida noori läbi nende endi eakaaslaste kogemuste Jeesuse juurde ja julgustada neid usaldama oma elu Tema armu ja juhtimise alla.
« tagasi
|
|