Kristlase jaoks tähendab surm astumist Jumala kutsel ajast igavikku.
Matus algab tegelikult juba surija saatmise ja toetamisega. On loomulik, et surija juurde, kas koju või haiglasse, kutsutakse vaimulik, kes võib surijat kinnitada ja julgustada, temaga koos palvetades, teda pihile võttes ja talle armulauasakramenti jagades. Ära kõhkle pöördumast koguduse õpetaja poole, kui Sinu peres valmistutakse lähedase inimese surmaks. Alati ei oska või ei söanda surija ise avaldada soovi vaimulikuga kohtumiseks, seepärast on lähedaste delikaatne tähelepanujuhtimine sellele võimalusele üks osa surmaks kui Jumala palge ette astumiseks valmistumisel vägagi oluline.

On loomulik, et iga ristitud inimene maetakse kiriklikult – ka siis, kui lahkunu ise ei ole selleks selgesõnaliselt soovi avaldanud. Sel korral saame lähtuda armulepingust, mille Jumal on pühas ristimises meiega teinud. Isegi siis, kui lahkunu ei ole olnud pidev kirikuskäija või aktiivne koguduse liige, on ta ristimise kaudu Jumala ja kirikuga püsivate sidemete läbi liidetud.

Matus on armastustegu: iga inimelu on Jumala kink ning iga lahkunu on väärt, et ta sängitatakse korralikult ja väärikalt mulda. Matus on armastustegu ka lahkunu omaste ja kõigi matuseliste suhtes, kes vajavad lohutust ja tuge surma ja kaduvuse tunnistamiseks ning ülestõusmisusu ja igavese elu lootuse kinnitamist.

Ristimata inimese kirikliku matusetalituse üle otsustab koguduse õpetaja.

Kristlikul matusel on kesksel kohal surma ja kaduvuse tunnistamine, tänu ja palve lahkunu eest. Oluline tähendus on hingehoiul: lohutusel, evangeeliumi kuulutamisel, lootuse ja ülestõusmisusu tugevdamisel ning üleskutsel oma elu targalt kasutada.

Matusetalitus toimub soovitavalt kirikus, aga seda võib pidada ka lahkunu kodus, kabelis või haual. Matusetalitusele järgneb muldasängitamine haual või tuhastamine. Kirik aktsepteerib tuhastamist võrdväärsena muldasängitamisele, kuid matusetalitus ise võiks toimuda enne tuhastamist. Hiljem on võimalik urni muldasängitamise juures pidada haual veel lühike palvus lähemate pereliikmete ringis.

Matusetalituse ülesehitus:

• laul;
  alguspalve;
  psalm;
  piiblilugemised inimelu kaduvusest, surmaks valmistumisest, kristlase lootusest ja igavesest elust;
  laul;
  kõne;
  palve;
  lahkunu Jumala hoolde usaldamine;
  lahkunuga Jumalaga jätmine;
  laul;
  protsessioon.

 

Kirikliku matusetalituse juurde kuulub alati orelimuusika ja ühislaul.

Kui matusetalitus peetakse kirikus, võib sellele eelneda ärasaatmispalvus lahkunu kodus.

Muldasängitamine haual:

• laul;
  piiblilugemised;
  mullapanek vaimuliku ja matuseliste poolt;
  Meie Isa palve;
  haua kinniajamine ja kaunistamine;
  palve ja õnnistamine.

 

Iga kiriklikult maetud ristiinimest mälestatakse matusetalitusele järgneval pühapäeval koguduse missal (armulauaga jumalateenistusel). Mälestamine tähendab lahkunu meenutamist tänus ja eestpalves. Kirikus on võimalik süüdata mälestus- ja palveküünlaid.

Matusetalituseks valmistudes võta ühendust koguduse õpetajaga võimalikult kiiresti, et kõik matusega seonduv võimalikult aegsasti läbi arutada.

EELK Viljandi Jaani kogudus Pikk 6, 71003 Viljandi, tel 433 3000, viljandi.jaani[ät]eelk.ee
arveldusarve SEB Pank: EE6610 100 220 503 960 04
arveldusarve Swedbank: EE752 200 221 057 689 936
reg kood 80209346